palgasõjavägede ees. Sõja algus: Põhjasõda algas 12. veebruaril 1700, kui Kuramaale tulnud August II väed ründasid Riia linna. Liivimaa kindralkuberner oli teadlik ohust ja võttis kasutusele ettevaatusabinõud. 1700. aastal vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal. Rootsi vägede marss Kopenhaageni alla sundis aga Taanlasi sõlmima rahulepet. Sügisel koondusid vene väed Narva alla. Oktoobris alustati Narva pommitamist. Boriss Serementjev tungis samal ajal koos ratsaväelastega Virumaale. Maad laastati armutult. Karl XII maabus oktoobri algul koos peavägedega Pärnus, otsustades lüüa venelasi. Pärnust liikus Rootsi vägi Tallinna kaudu Rakverre, kus ta alistas Serementjevi ratsaväe. Rootsi sõjateadetes kirjutas eestlasest Stephan Raabest(Ronga Tehvan), kes juhatas ratsanikud venelaste seljataha, mis tagas kiire edu. Narva alla jõudes oli rootsi mehi vähemuses võrreldes Vene armeega
võitja sõjasaagiks Karl XII talvitus koos oma vägedega Eestis, Laiusel 1701. a kevadel Karl lahkus koos kuningavägedega Eestist ja jättis siinseid vägesid juhtima ja Liivimaad kaitsma väikesearvulised garnisoni ja väliväed Wolmar Anton von Schippenbachi juhtimisel, ise suundus Poola (tee peal vabastati Riia), sõjategevus kandus üle LeeduPoola alale Narva kaotusest toibunud, koondasid venelased Pihkvasse uued väed, mida asus juhtima Boriss Serementjev juba 1701. a septembris tungisid 20 tuhat venelast kolmes kohas üle KaguEesti piiri, kuid sunniti 2 tuhande rootslase poolt taganema; saanud lisajõude ületasid venelased detsembri alguses uuesti piiri, talvine rünnak tuli rootslastele täiesti ootamatult algasid venelaste rüüsteretked Eestisse, mida rootslased ei suutnud takistada Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed
annaabi.ee 
