AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939 aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23 augusil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. *IME Gorbatsovi võimuletulek tõi kaasa ka muudatused senises majanduspoliitikas. Eestis reformiti majandust. Eesti eripäraks oli see, et ametlikust majanduspoliitikast sõltumatule hakati välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987 aasta septembirs ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepaneks kogu Eesti viimisest täielikule isemajandusele.IME kaugemaks sihiks oli Eesti eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist, üleminek turumajandusele ning oma eelarve ja rahasüsteem. IME leidis ühiskonnas laialdase heakskiidu. Ning pani aluse ulatuslike majandusreformide kava koostamisele. Kokkuvõttes oli majandusuuenduste eesmärgiks käsumajanduse lammutamine ning erasektorile soodsamate
Punaarmee valmistuspealetungiks lääne suunas tervikuna. Kaotatud alad tulidtaasühendada Ve aladega. Punaarmee kasutas ettekäändeks ja propagandaks väidet, et Eesti ja Läti aladel on suured toidutagavarad ja nende vallutamine aitaks lahendada toiduprobleemi. Balti riike oli vaja vallutada ka seetõttu, et taheti taastada Ve impeeriumi kunagisi piire. Sellest siiski avalikult ei räägitud. Kõige olulisem põhjus sõja alustamiseks oli tegelikult maailmarevolutsioon. Septembirs 1918 loodi põhjarinne, millele allusid kõik relvastatud jõud. Dmitri Parski, kelle juhtimisel algasid ettevalmistused läände tungimiseks. 7. armee oli see väekoondis, mis tegutses otseselt Eesti piiridel. Selle juhatajaks määrati Nikolai Hendrikson, kes pidi väga hästi tundma Eesti olusid. 7. armee osad Eesti piiridel jagati 2 löögigrupeeringuks (üks neist koondus põhja poole Jamburgi grupp, mille põhiliseks löögijõuks oli 6
annaabi.ee 
