Septakordi liigid ja noonakord Jekaterina Bossenko XI.K klass, VHK 2015 Septakord • Septakord on neljast helist koosnev akord, mille äärmisteks helideks on intervall septim. • Septakordi akordi helid on priim, terts, kvint ja septim. • Kõik septakordid ja nende pöörded on dissoneerivad kooskõlad, mis harmoonilistes järgnevustes nõuavad lahendamist. • Septakordidel on neli kuju: - põhikuju - kvintsekstakord - tertskvartakord - sekundakord Dominantseptakord • Mažoorkolmkõla + väikse terts – dominantseptakord (ehk väike mažoorseptakord ehk väike duurseptakord) • Priimi ja septimi vahe on väike septim. - Väike terts - Väike terts
Näide 1. Takt 24 Taktimõõt Lugu on kirjutatud 4/4 taktimõõdus ning teose vältel see ei muutu. Liikumine toimub peamiselt 1/8 nootides. Harmoonia Kooriteos on üles ehitatud selgele klassikalisele harmooniale. Helistikuks on G-duur, mis B- osas vastandub paraleelhelistiku e-molliga. Helilooja on enamasti kasutanud traditsioonilisi põhifunktsioone (toonika, subdominat ja dominant), kuid 8. takti teeb eriliseks täisvähendatud septakordi lisamine (vt näide 2). Omamoodi huvitav on A-osa bassipartiis orelipunkti kasutamine. 6 Näide 2. Takt 8 B-osas annab iseloomuliku õrnuse e-moll, mida kannab edasi ka polüfooniline fugaato. Kahe viimase taktiga moduleeritakse tagasi alghelistiku dominanti (vt näide 3) Näide 3. Taktid 2021 C-osas on tagasi G-duur. Peamiselt on siin kasutatud intervalle s.3, p.4 ja p.5, v.a viimases taktis v.6 hüpe sopranil. Tempo, dünaamika Teoses ei ole antud täpset (metronoomi) tempot
tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagner võttis kasutusele Harmoonilise ellipsi (üks septakord teise septakordi, see omakorda kolmandasse). Kuulaja ei saa enam aru, kus on koduhelistik, või kus on toonika. Wagneri harmooniakäsitluse kuulasaim akord: Tristani motiiv Altereeritud püsimatu akord saab püsiva (toonika) tähenduse (seda ideed arendab edasi Skrjabin). Wagneri muusikat iseloomustab pikk meloodialiin (harmoonia ei lahene, vaid otsib pidevalt toonikat, seda leidmata). 19. saj. lõpul oli „Tristan ja Isolde“ tohutult populaarne nii muusikas kui kirjanduses. Modernismi iseloomustavad:
annaabi.ee 
