Narkomaan ei julge tunda oma tundeid, tema elu kulgeb taeva ja kuristiku vahel. Kuidas narkomaani ära tunda Õde võib uimastite kasutajaga kokku puutuda mis tahes situatsioonis. Tähtis on tunda ära sõltuvussündroom ning käituda igas olukorras professionaalselt ning asjalikult. Narkomaan võib tulla hankima raviasutuse kaudu uimastit, kuid tal võib ka olla äga psühhoos ärevuse ja meelepetetega, akuutne maksapõletik, endokardiit või mis tahes muu tõsine põletik pneumooniast sepsiseni. Ta võib paluda ka võõrutusravi, kuid arst või õde peaks suhtuma tõsise kahtlusega ambulatoorse võõrutamise õnnesutmisse. Narkomaani tunnused : 1.C - hepatiit on intravenoosselt narkootikume tarvitavatel patsientidel eriti tavaline. Vahel võib selle kõrval olla B - hepatiit. 2 HIV - positiivsust on praegu veel harva, aga kindlasti vajaks kontrollimist 3 nõelatorkejälgi võib leida käsivarrel, vanadel narkomaanidel tavaliselt sõrmede
(Murray et al., 2012). Seotud süsteemsed sümptomid on tavaliselt kerged ning vigastus paraneb tavaliselt väga aeglaselt pärast kooriku eemaldumist. Haigus progresseerub harvem massiivse lokaalse ödeemi, tokseemia ja bakterieemiaga (Ray et al., 2014). Gastrointestinaalse antraksi sümptomid sõltuvad nakatumise asukohast. Kui bakterid tungivad seedetrakti ülemisse osasse, moodustuvad haavandid suu või söögitoru pinnale, mis viib regionaalse lümfadenopaatia, ödeemi ja sepsiseni. Kui organismid jõuavad pimesoolde või niudesoole lõppu, järgneb iiveldus, oksendamine ja ebamugavustunne, mis progresseerub kiiresti süsteemseks haiguseks. Gastrointestinaalse antraksi suremus on ligikaudu 100% (Murray et al., 2012). Pulmonaarne antraks on seotud pika latentse perioodiga – 2 kuud või rohkem, mille jooksul on nakatunud inimene asümptomaatiline. Spoorid võivad jääda latentseteks ninakäikudes või jõuda
organismis, haarata mitmeid elutähtsaid organeid ning õigeaegse ravi puudumiksel osutuda eluohtlikuks. Haudunud nahavoltides - kubeme-, kaenlaalustes-, kõhunahavoltides, rindade all - esineb tugevalt punetav ning sageli leemendav pindmine nahakahjustus. Iseloomulik on aeg-ajalt tekkiv või pidev naha sügelemine. VORMID käte-, küünte-, suu-, suguelundite kandidoos. Siseminekandidoos (võib viia) sepsiseni (veremürgitus) RAVI/SOOVITUS Suu kandidoosi raviks on seentevastase toimega suuveed, suus lahustuvad tabletid, ka suu limaskestale määritavad kreemid. Vajadusel võetakse ka tablette. Söögitorusoori ravitakse seentevastaste tablettidega. Nahale määritakse seentevastaseid lahuseid või kreeme, vajadusel võetakse lisaks ka tablette - ketokonasooli või flukonasooli. Ravitav nahapiirkond tuleb hoida võimalikult puhas ja kuiv