Sel ajal oli tase selles koolis äärmiselt kõrge. Ta lõpetas kiitusega kirurgi eriala 1941. aastal. 1942. aasta jaanuaris võeti Arnold Seppo tegevväkke. Sama aasta sügisel sai ta Eesti laskurkorpuse 7. diviisi 86. sanitaarpataljoni kirurgiaosakonna ülemaks. Tema kaasaegsed mäletasid Seppot igal vabal hetkel raamatute taga istumas. Ta tõmbus alati eemale lõbusatest vestlustest, naermistest ja laulmistest lõkke ääres. Lugeda, uurida, katsetada ja metsas hulkuda meeldis aga Seppole väga. Sel eluperioodil sai ta tuttavaks insener Johannes Krispiniga, kellega veedeti lõbusalt aega, käidi jahil, vesteldi maast ja ilmast. Kogu sõjaväes veedetud aega meenutab Seppo kui väga kiiret aega. ,,Esimesed viisteist ööpäeva opereeriti vahetpidamata," räägib Seppo toonane sanitar Meta Lund meenutades 1942. aasta novembrit. Seppo üks eluperiood on möödunud Moskva lähedal Jegorjevski linnas. Ühel tavalisel päeval haiglas järjekordset visiiti tehes tuli dr
soorituste vahel tarbida spordijooke mille naatriumisisaldus on suurem. · Viimaseks uuriti, et kas treenerite arvates tasub sulgpalli mängida või on see riskantne mäng vigastuste tekkimise poolest? Treener Tooming ütles, et loomulikult tasub, sest kes riske ei võta ei saavuta kunagi midagi. Iga sport võib olla sama riskantne. Treener Tarto arvas, et sulgpall ei ole riskantsem, kui teised sportmängud. 3.4.3 Arst Uurija esitas spordiarst dr.Egle Seppole 9 küsimust. · Esiteks, mis on arsti arvates kõige enamlevinumad vigastused sulgpallis? Arsti arvates on enamuses vigastusi seotud käega, valdavalt õlaliigestega. · Teiseks palus uurija arstil loetleda enamlevinumad vigastuste tekkepõhjused? Ta vastas, et näiteks ülekoormusvigastuste põhjuseid ei ole kunagi üks, ikka on tegemist mitme faktori kokkulangemisega, kas vale tehnika, võimete ülehindamine, vale
annaabi.ee 
