- seppa seppasid 4. sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? sepasse seppadesse 5. seesütlev kelles? milles? kus? sepas seppades 6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine Eesti keeles on neli kõneviisi: 1.Kindel-tunnust ei mole 2.Käskiv-tunnus gu, ge, ge, 3.Tingiv-tunnus ksi, ks 4.kaudne-tunnus vat Aegu on 2: 1.Oleviktunnus b, va, 2
Samuti võib viidata ettekannetele, sel juhul tuleb peale autori ja ettekande pealkirja märkida konverentsi vms. ürituse nimi ning toimumisaeg ja koht. NB! Järgnevates näidetes on üldtuntud lühendite järel (jt, lk) ära jäetud punkt. Lubatud on aga ka punktiga lühendid (nii nagu paljud meist koolis õppisid). Tähtis on ÜHTSE süsteemi olemasolu: otsustada ühe variandi kasuks ja siis sellest kinni pidada. Näide 1. Viide raamatule Meie esivanemad kutsusid oma meistrimehi seppadeks, mis on käsitöölise vanim eestikeelne nimetus kohalikes allikates (Kaplinski 1995: 30). Küllike Kaplinski märgib oma raamatus järgmist: "Peale puuseppade, puunikerdajate ja maalrite on Tallinna tislerite huvid põrkunud siin ajuti töötanud orelimeistrite omadega, kes lisaks 6 põhitööle üritasid agaralt lisa teenida tisleri- ja nikerdajatööga." (Kaplinski 1995: 31). (NB
annaabi.ee 
