kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine Eesti keeles on neli kõneviisi: 1.Kindel-tunnust ei mole 2.Käskiv-tunnus gu, ge, ge, 3.Tingiv-tunnus ksi, ks 4.kaudne-tunnus vat Aegu on 2: 1.Oleviktunnus b, va, 2.Minevikk-lihtminevik, täisminevik, enneminevik: lihtminevik-tunnus si, s, i täisminevik-tunnus nud, tud enneminevik-olema liht.m, tunnus nud, tud Tegumood: 1.isikuline-isik on antud, tunnus ta.da.t.d.a 2.Umbisikuline-isikut pole. Kindel kõneviis: Olevik: Ma- õpin Sa- õpid Ta- õpib Me-õpime Te- õpite
Põhireeglist kõrvale kalduvad sõnad on kirss, morss, valss. Reegel ütleb , et l, m, n, r järel kirjutatakse ülipikk s. Kui sõna lõpus ja liite alguses on ühesugused tähed ei kao ära kumbki(ehkki, salkkond). 2.2 Liitsõnad Liitsõnade puhul ei jää sõnade liitumise piirilt ära ükski täht(purskkaev, sukkpüksid). Probleemsede on liitsõnad erinevate seppade puhul. Ka nende kirjutamisel kehtib sama reegel. Näiteks plekksepp, kingsepp jt. Teiste seppadega segamine aga kipub minema erandlik sõna rätsep. 2.3 Liited Liide likkus kirjutatakse alati kahekorde k tähega. See reegel kehtib näiteks sõnade võimalikkus, paindlikkus ja tootlikkus puhul. Liidete lik, -mik, -vik, puhul omastavas käändes ja kohakäänetes kirjutatakse k ühekordselt(märkmik, leplikus, hapnik). Osastava käände puhul kasutatakse kahekordset k tähte(märkmikku, hapnikku, leplikku). Kõikuv hääldus raskendab kas, -tu, -tus, -stik liidete puhul õigekirja
annaabi.ee 
