Looja on saanud aineid nii kunstist, skandinaavia ja kodumaisest ballaadipärimusest kui ka tegelikkusest. 16.sajandi dokumendid räägivad Lõuna- Soome aadlikust, 1383-92-aastail Häme kohtunikuna tegutsenud Klaus Djäknest, kes põletas oma esimese naise Elina ning naise Kristiina Jönsi tütre. Luuletajat ei ole õnnestunud tuvastada, kuid dramaaatilise vormimise kindlus, miljöö kujutamise piltlikkus ja tegelastes ilmnev renessanslik tundejõud on andnud põhjust pidada runo sepitsejat haritud ja välismaal liikunud meheks. Peateemad on ballaadipärased, kuigi ülesehituse ega kujutamistehnika poolest seda ballaadiks pidada ei saaks. Teemad on surm, armastus, rüütliuhkus, naise truudus või truudusetus. Elina meenutab mitmeid märteriidoleid, põledes leekides, poeglaps kätel. "Elina surmale" on omane eri pärimusliikide julge segamine, etnoloogilise ja psühholoogilise tõepärasuse taotlus ning jõuliste, isegi karmide mõjuvahendite kasutamine. Esindab
Freud tõlgendaja silmis Geoffrey Hartman. Akadeemia 7 lk. 14511473. Kirjanduslik analüüs, nagu ka Freudi unenäoanalüüs, ei tee enamat ega vähemat kui toob kujundites või sõnades ilmsiks iseseisva elu, millel on omaenda liikumine. Tõlgendusmeetod Freudi puhul ei ole nii eraldatud unenäost, oma objektist, nagu võiks arvata. Ta leiutab uue tekstuaalsuse, transkribeerides unenägusid omamoodi. Tähtis pole mitte unenägu vaid unenäotekst. Me näeme Freudis unenägude sepitsejat, kes ei saa kuulsaks mitte uhkete unenägudega, vaid unenägude seletamise kunsti või teadusega, mida ta nimetas kuninglikuks teeks Freud tahab nii hirmsasti rajada psühhoteraapiat kindlale, teaduslikule alusele, et vabastab end psüühiliste aktide ülehindamisest . Samal ajal on ta meile teinud raskeks väärtustada tõlgendusi, mis ei põhine psühholoogilise teguri prioriteedil. Lõppkokkuvõtteks: taastatud
annaabi.ee 
