0,351 = = = 0,097 4 4 Vajalik pressi survejõud F: = = 50,54 10 0,097 = 4885814 = 498,2 Vastus: 1. Vajalik löökide arv 4,5 tonnise vasaraga on 7 lööki. 2. Vajalik pressi survejõud - 498,2 tf. Lisaküsimused: 1. Millised on presse ja vasaraid iseloomustavad põhikarakteristikud. Sepistusvasarate põhikarakteristikuks on langevate osade mass ning maksimaalne löögienergia, pressidel - maksimaalne survejõud. 2. Miks võtab silindriline toorik vabajämendamisel tünni kuju. Kuidas seda nähtust vähendada? Kontakthõõrdumise tõttu tooriku otspindade ja tööriista vahel muutub silindriline toorik tünnikujuliseks. Et seda nähtust vähendada, tuleb vähendada hõõrdumist kasutades määrdeaineid.
täitmisel. Masinsepistamine jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Viimast kasutatakse raskete sepiste (üle 2 ... 3 tonni) tootmisel. Selleks kasutatakse põhiliselt hüdropresse. Sepistamist vasaratel kasutatakse suurseeria ja masstootmisel. Sepistamisvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka vasarapea langemiskiirus kontakti hetkel toorikuga ulatub kuni 10 m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosad on vasarpea, mille külge on kinnitatud ülemine pinn, ja alasi, mille külge on kinnitatud alumine pinn. Vasarpea käitamiseks kasutatakse suruõhu vasaraid ja hõõrd- ehk friktsioonpresse. GOST annab vasarpeade massiks 1...8 tonni. Sepistamiseks vajaliku vasarpea mass kg-s leitakse valemiga G = k x F , F on töödeldava tooriku ristlõike pindala cm² ja k on parandustegur (süsinikterastel k = 5, eriterastel k = 7, värvilistel metallidel k = 3,5).
9a). Sepistatakse tavaliselt kuumalt. Saadud pooltoodet või toodet nimetatakse sepiseks. Eristatakse käsitsi sepistamist ja masinsepistamist. Viimane jaguneb omakorda sepistamiseks vasaratel ja sepistamiseks pressidel. Sepistamine vasaratel on leidnud sepiste tootmisel kõige laiemat kasutamist. Sepistusvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka vasarapea liikumiskiirus kontakti hetkel toorikuga ulatub kuni 10m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosa on vasarapea, mille külge kinnitatakse ülemine pinn, massiivne alasi, alasile kinnitatud padi, mille külge omakorda kinnitatakse kiilude abil alumine pinn (sele 2.10). Vasarapea käitamiseks kasutatava keskkonna järgi eristatakse auruvasaraid, suruõhuvasaraid ning hõõrd- e. friktsioonvasaraid (sele 2.10b). Auruvasarate (sele 2.10a) vasarapea tõstetakse ja langemisel kiirendatakse auruga. Hõõrdvasaratel (sele 2
survejõud. 2. ENERGIAPIIRANGUGA SEADMED (vasarad, kruvipressid), mille põhikarakte- ristikuks seadme valikul on maksimaalne löögienergia, samuti langevate osade mass. 3. KÄIGUPIIRANGUGA SEADMED (mehaanilised pressid, nt väntpressid), mille üheks põhikarakteristikuks on survejõu kõrval käigu ulatus. - Sepistusvasarad Sepistamine sepistusvasaratel on leidnud sepiste tootmisel kõige enam kasutamist. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosadeks on vasarapea, mille külge on kinnitatud ülemine pinn, massiivne alasi, alasil asuv alasi padi, millele kinnitatakse kiilude abil alumine pinn. Löögienergia saavutamisviisi alusel liigitatakse: a) gravitatsioon- e. lihttoimevasarad löögienergia saavutatakse langevate osade kiirenemisega gravitatsiooniväljas. Löögienergia on sel juhul reguleeritav vasarapea massi ja langemiskõrgusega.
tööstuse valuplokid. Valtsmetall saadakse mitut tootmisel kõige laiemat kasutamist. Sepistusvasarad valtsimisläbimit kasutades, milliste kestel toimub kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka pidev valtstoote lõppkujule lähenemine. Plekki vasarapea liikumiskiirus kontakti hetkel toorikuga valtsitakse siledate silindriliste valtsidega, kusjuures ulatub kuni 10m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate iga läbimiga lähendatatakse valtse teineteisele. põhiosa on vasarapea, mille külge kinnitatakse Sordimetalli valtsitakse vagudega valtside vahel ja ülemine pinn, massiivne alasi, alasile kinnitatud mingi valtstoote (kuuskant, rööbas, I-tala jms.) padi, mille külge omakorda kinnitatakse kiilude abil saamiseks tuleb samuti kasutada mitut läbimit. alumine pinn (sele 2.10). Vasarapea käitamiseks
annaabi.ee 
