Pythagorase isikuga on seotud palju legende. Ta oli suursuguse välimusega, mistõttu jüngrid samastasid teda Kreeka valgusjumala Apolloni endaga. Pooljumalastaatus on ka ilmselt põhjuseks, miks Pythagorase isiku kohta nii palju kokku luuletatud on. Kord kui teda lahti riietumas nähti, märgati tal kullast puus olevat. Teinekord jõge ületades olevat jõgi teda valju häälega tervitanud. Huvi tekkimine arvude ja matemaatika vastu on samuti seotud legendiga. Kord olevat Pythagoras sepikojast möödunud ja kuulatama jäänud. Ta kuulis kaunist helide kooskõla, mille tekitasid erineva raskusega sepahaamrite löögid. Raskust, millega vasar alasile langeb saab aga mõõta ja selleläbi arvudes väljendada. Heli kõrgus sõltub võnkuva helikeele pikkusest. Viimast saab samuti mõõta, st. arvuliselt väljendada. Mõned toonid kõlavad koos harmooniliselt, mõned mitte. Et heli kõrgus sõltub pikkusest, siis kujutab ka harmoonia endast teatavat arvudevahelist suhet. Kui harmoonilise
Kohtumine pidi toimuma põlise metsa keskel lagedal kohal vana maarahva kantsi varemetega. Sinna ei pidavat inimese kõrv ulatuma. Nüüd ütles Villu Tasujale, et ta hakaku parem minema, et Viljandi komtuur peaks varsti tulema. Kui Tasuja oli läinud läks Villu tagasi elumajja, aga ta söögiisu oli kadunud, ta oli tõsine ja sõnakehv, et sellid araks läksid. Sellist Villut polnud nad näinudki. Õhtupoole tuli komtuur oma salgaga sepikojast mööda, ta oli väga pahas tujus, sest küla mehed, kes pidid karistama saama , olid minema jooksnud. Nüüd karjus ta Villule, et too munk välja. Villu polnud muidugi sellise kõneviisiga harjunud ja tagasi tulles tõi sõnumi, et munka pole. Komtuur oli väga vihane, ta hüppas hobuse seljast maha ja läks ise munka otsima, kui ta munka ei leidnud kippus ta sepa kallale. Karjus talle, et miks sa tal silma peal ei hoidnud. Villu oli aga seisukohal, et ega tema vangide vaht ole
annaabi.ee 
