müürsepp, püttsepp, ratassepp, sadulsepp, rätsep jne). Seppade rohkuse kohta 16. sajandil annab tunnistust see, et 427 allikas märgitud maakäsitööliste hulgas oli seppi 56%. Ka 17.-19. sajandil moodustasid sepad maal kõige arvukama käsitööliste rühma. Sepatööoskus on Eestis olnud, nagu juba öeldud, rahva hulgas ka kõige laiemalt levinud. Seda tõendavad 19. Ja 20. sajandi saate talude sepapajad. Neid 18. sajandist pärit küla sepikodasid on kasutatud üldiselt veel 20. sajandilgi. Kolhooside algaastatel said paljudest neist põllutööriistade parandamise töökojad (entsüklopeedia 1998). 11 KOKKUVÕTE Referaadist sain teada millised on Rootsi aja ja Vene aja esimese sajandi mõjutused Eesti Rahvakultuurile aastatel 1700-1718. Referaadis puudutasin erinevaid teemasi nagu Eesti kirjatrüki areng, talurahva hariduses, Tartu ülikooli taasavamine, rahvakunst,
Kaubabörs uudna ostu-müügi koht ida ja lääne vahelises transiitkaubanduses. · Kapitalismi arenguga tekkis krediidisüsteem kauba eest ei pea maksa kohe vaid müüja sätestab makse tähtajaks. · Lõuna-Madalmaad: Flandria ja Brabant, suur manufaktuurtööstus. Toodeti kalevit- kasutati Inglismaalt ja Hispaaniast sisseveetud villa. Metallurgia- Namuri provintsi aj Liège' lähedal. Ehitati kaevandusi, rauasulatusahje ja sepikodasid. Suur osa kapitalist tuli Antverpeni kaubabörsist Euroopa suurim kaubabörs, mida külastas iga päev ligi 5000 kaupmeest. · Madalmaade trükikojad trükkisid paljudes keeldes. Veel tuntud: seebi-, õlle- jt manufaktuurid. · Osad provintsid säilitasid põllumajandusliku ilme, mõned läksid üle piimakarjapidamisele ja johubsekasvatusele. Tööstuse tarbeks kasvatati ka lina, humalat ja värvtaimi, suurlinnade ümber puu- ja aedvilju.