5 5 http://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Lenin Venemaa Kodusõda Venemaa kodusõda kestis 1917-1923. aastatel. Kodusõda oli "valgete" ehk bolsevikevastaste ja "punaste" ehk bolsevike jõudude vahel tekkinud relvastatud konflikt. See algas bolsevike poolt teostatud 1917. aastal riigipöörde elluviimisega ja võimu haaramisega Petrogadis. Lisaks sellele ei nõustunud enamik keisriarmee kaasohvitsere asjaoluga, et bolsevikud olid teinud seperaatrahu Venemaa Esimese Maailmasõja-aegse põhivaenlasega Saksamaa Keisririigiga. Kõige pingelisem võitlus kestis aastast 1918 kuni 1920. Kodusõja lõpptulemuseks oli bolsevike võit ja Nõukogude Liidu loomine.6 6 http://et.wikipedia.org/wiki/Venemaa_kodus%C3%B5da Vladimir Iljits Uljanovi Surm ja Surmajärgne Kultus 30. augustil 1918. aastal tulistas Fanny Kaplan, kes oli Soltsialistide-
Peatükk 40 VABADUSSÕJA LÕPP. TARTU RAHU. 19191920 Küsimus võimalikust rahust Landeswehri sõda oli 1919. a suveks võidetud, kuid Vabadussõda kestis edasi. Nõukogude Venemaa ressursid olid baltisakslaste omadest märksa suuremad ja Eesti ei saanud loota, et edukat sõda Venemaaga võiks pidada igavesti. See pidi lõppema kas enamlaste kukutamisega ja Eesti iseseisvuse tunnustamisega demokraatliku Venemaa poolt või eraldi ehk seperaatrahu sõlmimisega Eesti ja Venemaa vahel. Eraldirahu variant hakkas 1919. a suvel huvitama mõlemat osapoolt. Selle üks avaldus oli, et Lenini valitsus saatis vaikselt laiali Eesti Töörahva Kommuuni seni veel eksisteerivad asutused ja lõpetas näitemängu 'iseseisvast töörahva riigist'. Teineteise vastu sõdisid 2 riiki Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa. Klassisõja jooned olid kadunud. Probleem tohutu Venemaaga sõda pidav Eesti sõltus lääneriikide (eriti Inglismaa) toetusest
annaabi.ee 
