1. nimetav kes? mis? sepp sepad 2. omastav kelle? mille? sepa seppade 3. osastav keda? mida? - seppa seppasid 4. sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? sepasse seppadesse 5. seesütlev kelles? milles? kus? sepas seppades 6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12
· stikkus-liitelised (järjestikkus, vastastikkus) · võõrsõnad: katekismus, muhameedlus, transitiivsus (pearõhk oli algselt lõpust kolmandal silbil, kuid nüüdseks siirdunud esisilbile) VI KÄÄNDKOND · Nõrgeneva AV-ga sõnad (nom ja part on tugevas, gen nõrgas) · Ühe- ja kahetüvelisus I ALALIIK · Nõrnegeva AV-ga ühetüvelised sõnad. PÕHITÜÜP SEPP · Sepa, seppa, sepasse e seppa, seppade, seppi e seppasid, seppadesse e sepisse. · Nom 1-silbilised, gen 2-silbilised sõnad, välja arvatud e-tüvelised, mille tüves on pikk vokaal ning selle järel konsonant l, n või r (keel) ja laadivaheldusliku s-iga sõnad (uus, vars, küüs). Siia kuuluvad: hall, hind, jutt, järsk, järv, kimp, kott, kukk, kuusk, külm, luik, paks, ränk, tark, toon, tund, vaat,vakk, vend,värss, õrn