Selle hüpoteesi rakendamine nõukogude aja uurimisele peaks välistama senised liigteravad opositsioonid keskvõimust ning seda toetavaist institutsioonidest lähtuva ametliku "reaalsuse" ja indiviidide argielu tegelikkuse vahel ning muutma analüüsi nüansseeritumaks, "pehmemaks" ja dünaamilisemaks. Niisamuti sobib 6 idee voolavast identiteedist, ühtaegu nii kollaboratsionistlikku kui separatistlikku aspekti omavast minast hästi veelgi revideerima ja õõnestama paljuski 1970. aastate "noorte vihaste "kunstnike ja arhitektide endi loodud juba lagunema kippuvat bipolaarset müüti neist kui nõukogude võimu radikaalsetest vastastest. Lõputu peegeldamine Foucault'i põhiteemaks on võim ja võimudiskursus. Diskursus on Foucault' jaoks võimu teostamise vahend. Igas ühiskonnas on diskursuse tootmine võimuorganite poolt kontrollitud ja organiseeritud.
Araabia maades tugevnesid natsionalistlikud ja Läänevastased meeleolud. Saudi Araabiast sai teokraatlik riik, kus opositsioonilisi jõude kiusati taga. Türgi ja Iraan sattusid sõjajärgsetel aastatel põhjanaabri (NSVL'i) surve alla. Türgi liitus NATO'ga ning alustas reforme, mille eesmärk oli viia Türgi vabariigi autoritaarne reziim vastavusse lääneliku demokraatia normidega (1946. esimesed valimised). Iraan tundis survet kahelt poolt: NSVL toetas kurdide separatistlikku rahvusliikumist, UK'ga olid vastuolud Khuzestani provintsi naftatulude jagamisega. Nafta tootmine Pärsia lahe maades suurenes pidevalt, seetõttu lähenesid LähisIda riigid pidevalt lääneriikidele. Lääs oli sunnitud leppima inimõiguste rikkumisega araabia maades ning ka sellega, et naftamüügist saadud raha suunati Iisraelivastase võitluse teotuseks.
annaabi.ee 
