privileegid. Allaandmise vastu oli piiskop. Ideed püüdis ellu viia linna kodanikkond ja raad. Kodanikkond ja raad saatis oma saatkonna Suiski juurde, et asuda läbirääkimistele. Saatkonnale annab piiskop kaasa ühe foogti, Kruze. Linna tuuakse sõnum, et koostage oma allaandmise tingimused, ma vaatan need üle ja esitan tsaarile, kes need kinnitab. Piiskopilossis ja raekojas peeti nõu, et mida teha, mõlemad koostavad separaatselt allaandmisetingimused. Linalastel oli 34 punkti, mis esitati, esimene ja tähtsaim oli Augsburgi usutunnistus, et elada luteri usu reeglite järgi. Rae omavalitsus. Linnale jääb tema vara. Linna varasemad privileegid. Ainukesena oldi valmis loovutama linna kaitse. Piiskopilt 12 punkti, et edasise elu elab piiskop Kärkna kloostri, samuti pidi tal olema linnas üks maja. Piiskopi surres pidi klooster jääma katolikule kirikule. Toomhärrade suhtes nõuti, et neile jääb ka senine vara
Ka poola kuningas lubas Augsburgi usutunnistuse säilimist. August-sept suht palavad päevad, okt keskpäeval saavad seisused käsu tulla Vilnuse Leedu Riigipäevale. Ordumeistr ise, linnade esindajad, peapiiskop jt tulevad kohale. Pärnu saadetud esindajad ei olnud lõppdokumendile alla kirjutanud, kuid ei olnud sellele vastu.Kuningas on kinkinud Pärnu linnale ühe mõsia, tunnistus separaatläbirääkimisest. Kõigil huvipooltel oma tingimused. Ordu vasallid olid valmis ennast separaatselt olnud nõus allutama ning olid õus ka ordumeistri maha jätma. Kõige olulisem neile oli Augsburgi usutunnistus. Teine oluline punkt oli privileegide säilimine nii, nagu see seni on olnud. Kõik ametnikud, kes on , tuleb täita liivimaalastega. Tuleb säilitada senised läänivaldused kusjuures nendel peab olema pärandamise õigus mõlemas liinis ( nii mees- kui ka naisliinis). Riia saatkond pm tahtis samu asju aga erinevalt ordu vasallidest
annaabi.ee 
