Minu arvates mitte, küll saatus ka karistab inimesi. Samuti toon näiteks seda, et teoses oli märgitus, et Kalevipoeg jõi, ning võis vihahoos ning purjus peaga inimese ära tappa, nagu see oli siis, kui kalevipoeg kuulus sepapoja ära tappis. Kas tõesti oli vaja niimoodi probleemi lahendada. Kas alati eriarvamuste puhul tuleb enda arvamust niiviisi teisele peale suruda. Kas kaklus on ainuke, millega Kalevipoeg hakkama saab? Alati ei pea kõigil olema ühesugused arvamused. Tegelikult sepapoeg ei olnud mitte millegis süüdi, ta oli lihtsalt julge ning ütles oma arvamuse välja. Ma arvan, et Kalevipoeg oleks võinud selle situatsiooni lahendada sõnadega. Kalevipoeg ei tohiks olla teistele inimestele eeskujuks , kuna tema käitumine ei vastanud käitumisele, mis peaks olema eepose kangelasel.
1955 ,,lAstelaulud" 1972 "upa upa oalill" ++õpetlikkuse moment, südamlikud soojad hällilaulud palju lalitusi, raskem lugedes aru saada, sots ebavõrdus läheb lastele hinge. Hällilaulud- ,,äiu lahke lapsukene" ,,uni tuleb" ,,unelaul" ,,ehatäht kiirgab" Hüpituslaulud- ,,juba liigub lingi poole""oad sulle kaerad mulle" ,,upa päikse ääre peale" ,,tantsi tantsi tammekene" Mängulaulud- ,,Sõidulaul" ,,Piitsa varrel ratsutades" ,,lapsuke tahab põlvele" TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus meie miisu tiisukene Alliteratsioon )sõna alguskaashääliku kordus samas lauses vvärsis nt väike väsind... tipsi tapsi, niine nääne...
o Küsimused o Roti pulmad o Kassile o Uudishimulikud kassid o Laps kiisule aabitsat õpetamas o Külalised o Sõidulaul o Sõit-sõit üle sõmera o Sõjamees o Piitsavarrel ratsutamas o 1,2,3,4,5,6 o Kui mina sõidan saaniga o Ratas tahab rautada o Millel ebakoht on ilmas o Pahad lapsed o Krokodill o Sepapoeg ja möldripoeg o Kolm isevärki meest o Laeva nägin mastiga o Hommikul o Küsimused JULIUS ORO (OENGO) (1901 1941) · Õppis Haapsalu algkoolis, Tallinna kõrgemas algkoolis ja Tallinna õhtureaalkoolis. · Ta naasis Hiiumaale ja oli Ara algkoolis õpetaja, samal ajal sooritas eksternina kooliõpetaja kutseeksamid. · Hiljem oli ta õpetaja Tartus ja astus õppima kunstikooli "Pallas", mis jäi lõpetamata
annaabi.ee 
