Kes ja millal neid kandsid? Soomusrüü kujutab endast väikeseid metallplaate, mis on ühest otsast alusnaha külge kinnitatud (needitud tavaliselt ühe või kahe neediga) sedasi, et kinnituskoht on järgmise soomuse poolt kaetud, meenutab kalasoomust. Frangi riigi ajal hästi levinud. Pidas paremini nooli, samas on see väga palav. Rõngasrüü on omavahel kinnitatud väikesed (10-15mm sisediameetriga) rõngad, rõngad on otstest kinnitatud kas needi või sepakeevisega. Kuna on paremini õhku läbilaskev kui soomusrüü, muutus ristisõdade ajal populaarseks ja levis siia ka, Eestisse tulid ristisõdijad juba rõngassärkidega. Rõngassärgi valmistamine kestis kuni aasta, särk oli väga kallis. Kandsid ainult rikkurid. 2. Kuidas ja millal kujunesid plaathõlstid ja plaatvestid? Kas need olid tuntud ka keskaegses Eestis? 13. sajandi keskpaiku hakati arendama rindkere kaitset, algselt kanti tõenäoliselt lihtsalt rõngassärgi
üldse minema läinud. Üks sõjakübar on leitud ka Eestist Kodasoost. Sõjakübar on olnud rohkem jalaväelaste peakate, mitte niivõrd rüütlite oma. Kaitserüüd Kaitserüüde kohta on Eestis kasutusel erinevaid mõisteid. Enamasti kasutatakse neid termineid sünonüümidena. Omal ajal oli neil sõnadel tõenäoliselt kindlam ja spetsiifilisem tähendus. Rõngassärk, rõngasrüü – Väikestest raudrõngakestest valmistatud kaitserüü, need on omavahel ühendatud neetidega või sepakeevisega (?). Rõngassärk tuli keltide juures kasutusele juba 1. sajandi paiku ning ka viikingitel on olnud rõngassärgid (need on olnud küllaltki pikad, peaaegu põlvedeni). Rõngasrüü tuli kasutusele ca 1200. Eestis on rõngassärke ja nende katkeid üle paarikümne. Mõned neist on pärit ka muinasaja lõpust. On ka rõngassärke, mis on pooleldi sepakeevistega ning pooleldi neetidega ühendatud, on ka lihtsalt neetidega ja lihtsalt sepakeevistega.