Ilmalind lendab mere kohal, otsides pesapaika. Ta leiab selle ja muneb ühe või kolm muna. Tuuleiil veeretab need merre ja neist sünnivad (taevas ja maa?) päike, kuu ning tähed. Hiljem on vette tehtu pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega. Karjala laulude valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinamöise veest väljaulatuva põlve. Soomlastel (isuri, läänemeresoome) on sel sajandil üles märgitud ka proosapärimus, mille kohaselt tähed on sündinud sepahaamriga purustatud muna valgest ning vikerkaar selle rebust. 18. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet munast maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel. Lind otsib munemiseks pesakohta, viimaks leiab selle ning muneb muna(d). Munast (või koorunud poegadest) tekivad maa, taevas, taevakehad ja inimesed. 19. Nimeta varaseid allikaid, millest võib leida ainest eesti mütoloogia kohta. Too
ajakirjas “Vikerkaar” ilmunud Ü. Valgu artiklile toetudes] Kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast. Ilmalind lendab mere kohal, otsides pesapaika, ta leiab selle ja muneb ühe või kolm muna. Tuul veeretab need merre, neist saab taevas ja maa, päike, kuu ning tähed. Hiljem vette tehtud pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega, Karjalas pesapaik Väinamöise põlv, ingeri redaktsioonis mätas, saar või laev. Soomlased: tähed sündinud sepahaamriga purustatud muna valgest ning vikerkaar selle rebust. Liivlased: maailm sündinud munast, mille jumal üle õla viskas. Loomisele eelneb alati ürgkaos, kus kõik on ühetaoline vormitu segu. Eestis „kuu loomine“taevakeha sünnib aina uuesti ning „kuu on pesas“taevakeha sünd linnumunast. 13. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? 24. saj eKr, savitahvlid
annaabi.ee 
