Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaariks. Skalaarsed suurused on näiteks aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur. Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. Vektoriaalseteks suurusteks on näiteks kiirus, kiirendus ja jõud. Too näiteid põhjuslikke ja juhuslike seoste kohta. Mille poolest nad erinevad? Enamasti nimetatakse kaht sündmust põhjuslikult seotuteks, kui ühe sündmuse ehk põhjuse toimumine toob teatava vältimatusega kaasa teise sündmuse ehk tagajärje. Juhuslikuks nimetame põhjuslikkust, mille korral võimalikke tagajärgi on lõplik ja kindel arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust. Näiteks ei saa me täringuviske tulemust täpselt ennustada, kuid me teame, et tagajärgedeks on kuus erinevat võimalust ja nende esinemise tõenäosused on võrdsed.
mida soovitakse nende enda pärast. • Välised ehk instrumentaalsed väärtused on vahendid eesmärgi saavutamiseks. • Kombineeritud väärtused võivad olla head nii iseenesest kui ka vahendina. • Väärtused kui moraaliga seotud ja sidumata voorused • Voorused on väärtused, mida iseloomustab iseloomutäius, sisseharjunud käitumiskalduvused ning mille tulemuseks on ühiskonna poolt oodatud harjumuspärased teod. Voorused jagunevad moraaliga seotuteks ja mitteseotuteks. • Moraaliga seotud voorused on näiteks ausus, heasoovlikkus, sallivus, heatahtlikkus, õiglus, kohusetundlikkus, tänulikkus • Moraaliga mitteseotud voorused on näiteks loovus, ettevõtlikkus, vaprus, enesekontroll, kannatlikkus, visadus, töökus, puhtus, teravmeelsus VÄÄRTUSED EESTI HARIDUSSÜSTEEMIS • Põhihariduse alusväärtused • Võrdselt õpilase vaimne, füüsiline, kõlbeline, sotsiaalne ja emotsionaalne areng.
lisaks süsteemi sisestele kehadele ka süsteemi väliste kehadega. avatud termos • Füüsika üks olulisi väärtusi avaldub võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi (ja nendega kaasnevat) ehk seda nimetatakse ka prognostiliseks (ennustuslik) väärtuseks • Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. • Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. • Põhjuslikult seotuteks nimetatakse kahte sündmust siis, kui vaatleja suudab neile sündmustele vastavate visioonide vahel luua süllogistliku seose. • Reduktiivseks ehk ruumiliseks põhjuslikuks seoseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused on korraga vaadeldavad. Ruumiline põhjuslikkus avaldub ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest (nt Liivahunnik koosneb liivateradest. Liivaterade olemasolu on
lisaks süsteemi sisestele kehadele ka süsteemi väliste kehadega. avatud termos · Füüsika üks olulisi väärtusi avaldub võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi (ja nendega kaasnevat) ehk seda nimetatakse ka prognostiliseks (ennustuslik) väärtuseks · Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. · Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. · Põhjuslikult seotuteks nimetatakse kahte sündmust siis, kui vaatleja suudab neile sündmustele vastavate visioonide vahel luua süllogistliku seose. · Reduktiivseks ehk ruumiliseks põhjuslikuks seoseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused on korraga vaadeldavad. Ruumiline põhjuslikkus avaldub ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest (nt Liivahunnik koosneb liivateradest. Liivaterade olemasolu on
Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Põhjuslikult seotuteks nimetatakse kahte sündmust siis, kui vaatleja suudab neile sündmustele vastavate visioonide vahel luua süllogistliku seose. Põhjuslike seoste partikulaarsust (eraldatust), põhjuslike seoste lineaarahelaid rõhutav füüsikateooria jõuab vältimatult fatalismi (järelduseni ainult ühe lõpp- tulemuse võimalikkusest). Põhjuslike seoste holistlikkust (seostatust, whole kõik, kogu), põhjuslike
Selgitus on enamasti viide põhjuslikule seosele. Vaadeldava nähtuse algpõhjust otsivat käsitlust nimetatakse analüütiliseks (kr.k. analysis liigendamine, osadeks lahutamine) Loodusnähtuse ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Põhjuslikult seotuteks nimetatakse kahte sündmust siis, kui vaatleja suudab neile sündmustele vastavate visioonide vahel luua süllogistliku seose. Põhjuslike seoste partikulaarsust (eraldatust), põhjuslike seoste lineaarahelaid rõhutav füüsikateooria jõuab vältimatult fatalismi (järelduseni ainult ühe lõpp- tulemuse võimalikkusest). Põhjuslike seoste holistlikkust (seostatust, whole kõik, kogu), põhjuslike
Lahutada antud jõud mitmeks komponendiks tähendab leida selline mitme jõu süsteem, mille geomeetriliseks summaks on antud jõud. Ka selle ülesande lahendamiseks peab olema midagi ette antud, näiteks komponentide sihid. Muidu on sellel ülesandel lõpmata palju lahendeid. §4. Sidemete reaktsioonid J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 21 Kehad jagunevad vabadeks ja seotuteks. Jäika keha nimetatakse vabaks, kui ta ei ole teiste kehade külge kinnitatud ja teda saab antud asendist üle viia mistahes uude asendisse. Kui aga seda teha ei saa, s.t. kui vaadeldava keha liikumist takistavad mingid teised kehad, siis nimetatakse vaadeldavat keha seotuks. Kõike seda, mis takistab antud keha liikumist ruumis, nimetatakse sidemeks. Näiteks laual lebavale raamatule on laud sidemeks, sest laud takistab raamatul allapoole liikuda
annaabi.ee 
