reesusahvide omale, kuid põhineb inimese liigispetsiifilisel käitumisel. Kuna inimbeebidel pole klammerdumisvajadus eriti arenenud, kutsuvad nad vanemlikku hoolitsust esile nutmise ja naeratamisega. Turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad lapse psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. Seega võib kvaliteetset seotussuhet pidada väga oluliseks teguriks lapse edasisel arengul ning kiindumuse kujunemist kõige olulisemaks väikelapseeas toimuvaks sotsiaalse arengu vormiks. VEEL SOTSIAALSE ARENGU OLULISUSEST Arvestades asjaolu, et sotsiaalne areng puudutab ja mõjutab kogu elukaart, on sotsiaalse arengu olulisust rõhutanud teisedki uurijad. Piaget tõi esile kaaslastega suhtlemise, selle sotsiaalse poole ja olulisuse. Ta rääkis sellest,
Teda huvitas psühhopatoloogia märkas seaduspära. Leidis, et paljuski on meie käitumine seotud esimese seotussuhtega, mille pealt kujunevad automatismid. Leidis, et seotusuhe võib tekkida ka isaga või hooldajaga hooldajate tihe vahetus tekitab olukorra, et inimene ei oska ennast kellegagi siduda. Leidis ka, et kui naistel on teatud vanuses katkenud seotussuhe, on vaimse tervise probleeme keskeas. Seotussuhe ei eelda vastastikkust. Rubin R. uuris seotussuhet meditsiinilisest vaatenurgast. Leiti, et kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel. Kiindumussuhte läbi saab laps esimesed oskused ja teadmised selle kohta, kuidas maaailma temasse suhtub ja kuidas peaks tema maailmaga suhtlema, õpib ootuseid seadma. Aju areng ja kiindumussuhe: Turvaline seotussuhe paneb aluse kiirele kohandumisele. Mäng tagab ema ja lapse seotussuhte, sotsiaalse ja emotsionaalse heaolu ning
annaabi.ee 
