Religioonisotsioloogia Religioon on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid Teoloogia-arutleb religiooni sisu üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust Religioonisotsioloogia- ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõusu üle. Uurib väliseid aspekte. Nt kui palju on usklike. Religioossed uskumused Animism- usk looduse hingestatusesse. Nt allikavere ohvripuu, ohvrikivi, ohvripaik. Totemism- usk inimgrupi seotusesse mingi looma –või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem (hundi klann, jäenese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Nt Tootemipost Kanadas Teism- usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust Polüteism (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) Monoteism (Kristlus, Islam) Religiooni universaalsus Kultuuriuniversaalid- sotsiaalsed nähtused mis esinevad kõikides kultuurides
Animismi peetakse kõige primitiivsemaks religiooniks ning ka ajalooliselt kõige varasemaks. Ohvrikivid, ohvripuud ja muud ohvripaigad kuuluvad animismi alla. Mõned uurijad on väitnud, et ka väikest last iseloomustab animismi uskumine laps kujutab ka ette et osad asjad on elus. Üks suuremaid üldteooriaid on et, üksikindiviidi areng kordab tervet inimtsivilisatsiooni arengut. o Totemism usk inimgrupi seotusesse mingi looma-või taimeliigiga. Mingi grupp usub, et mingi loom on nende esivanem seda nimetatakse tootemloomaks (hundi klann, jänese klann). Nendes klannides on tihti selle loomaga seotud käitumisreeglid, näiteks tootemlooma ei tohi jahtida või süüa. Erandina võivad olla religioossed pidustused, kus võib nt. tootemlooma süüa. Totemism tänapäeval totemismi ilmingud on olemas ka tänapäeval.