seedimine tekitas seedetrakti. Asja teeb keerukamaks see asjaolu, et hominiidid olid algusest peale ühiskondlikud loomad. Jahipidamise ja töö tekkimise järel pidid kollektiivne integratsioon ja kommunikatsioon veelgi tugevnema. Seetõttu hakkas looduslik valik toimima inimlastele järjest rohkem sotsiaalse keskkonna kaudu. Individuaalse valiku kõrval hakkas üha suuremat osa etendama rühmavalik, mis, toimides tagasiside printsiibil, arendas veelgi seotumat rühmaelu ja edukamat infovahetust, ja koos sellega, kahtlemata, edendas aju arengut (J. Herrmann, 1980). On väidetud, et kõige intensiivsem aju areng algas inimkeele (st. artikuleeritud kõne) arenguga (G. L. Stebbins, 1968). Kogu selles protsessis etendasid tõenäoliselt tähtsat osa konkurents ja sageli otsene võitlus lähedaste hominiidiliikide või ühe ja sama liigi rühmade (deemide, karjade, sugukondade, hõimude jms.) vahel. Sellise võitluse
luudega. Esimeste tööriistade valmistamisest peale hakkas looduslik valik mõjutama hominiide esmajoones tööriistade kvaliteedi ja kasutamisosavuse järgi, ja sellest tulenevalt ka aju ja käte võimeid. Hominiidid olid algusest peale ilmselt sotsiaalsed loomad. Jahipidamise ja töö tekkimisega seoses pidi kollektiivitunne ja omavaheline suhtlemine muutuma varasemast olulisemaks. Selles protsessis oli ilmselt oluline ka rühmasisene konkurents ja valik, mis omakorda tugevdas seotumat elu rühmas ning edukamat infovahetust, mis selle rühma liikmete vahel toimus. See kõik ajendas aju arengut. Kõige intensiivsemalt hakkas aju arenema artikuleeritud kõne kasutuselevõtuga ja selle arenguga. Varapaleoliitikum Homo habilise ilmumisega algab arheoloogilises ajaarvamises varapaleoliitikum, mis kestis ajavahemikus 2,6/2,5 miljonit 150 000 a tagasi Homo habilis eksisteeris u 2,61,5 milj a tagasi
annaabi.ee 
