N: Trombiini retseptor, 5-AH, ligand. Trombiin lõikab N-terminaalset osa, mis segab ligandi sidumist aktiivtsentriga. Seejärel saab ligand aktiveerida retseptorit. Kinaasiga seotud retseptorid - 1-TM 1-TM Inaktiivsetele EGF retseptori monomeeridele seondub EGF (bivalentne epidermaalne kasvufaktor), tekib dimeerne retseptor ja kumbki retseptori türosiin-kinaas aktiveeritakse ning nad fosforüülivad teineteist. Mõlematele seotuakse kolm fosfaatrühma. Insuliini retseptor. Heterotetrameerne kompleks. Samamoodi. Intratsellulaarsed retseptorid Signaali ülekanne ioonikanaliga seotud retseptori kaudu ? Signaali ülekanne G-valguga seotud retseptori kaudu Neurotransmitter seondub retseptorile, mille tagajärjel toimub konformatsioonimuutus; G-valk membraanis moodustab retseptoriga kompleksi. G-valgu α-subühiku aktiivtsentrist vabaneb GDP 12
fMet-tRNA (initsiaator-tRNA) ja GTP-ga → see kompleks seostub ribosoomi väiksemale subühikule. IF-3 takistab mittetranskribeeruvatel ribosoomidel kokku minna, seostub väiksema subühikuga ja ei lase neil kokkuseonduda kui translatsioon pole alanud. Takistab 50S subühiku seondumist. IF-3 peab olema enne seotud 30S-ga, kui toimivad järgmise translatsioonifaktorid. IF-1 kiirendab IF-3 ja IF-2 seostumist ja pärast nende lahkumist. IF-3 peab olema enne, siis IF-2 koos GTP ja fMet tRNA-ga seotuakse mRNA-ga (väikesesse subühikusse). Prokarüootidel on mRNA transkriptsioon seotud translatsiooniga (!) Prokarüootidel kattuvad initsiaatorkoodon ja terminaatorkoodon UAAUGA → UAA/AUG/UGA Esimese mRNA tsistroni transleerimiseks on vaja subühikute dissotsiatsiooni, hiljem enam mitte. mRNA seostub 30S-ga (30 S pinnal on koodon-antikoodon äratundmine). RNA ühel poolel on seotud 30S subühik, teisel pool suurem 50S subühik. EPA – tRNA seostumiskohad, ei vaja abivahendeid.
annaabi.ee 
