Bilanss AKTIVA (VARA) PASSIVA (KOHUSTISED ja OMAKAPITAL) Arvelduskonto 200 Osakapital 3 700 Kaup 3 500 AKTIVA KOKKU 3 700 PASSIVA KOKKU 3 700 PÄEVARAAMAT Summa Jrk.nr. Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kauba seotamine võlgu Kaup 540 Võlg tarnijatele 540 2 Laen pangast Arvelduskonto 1 000 Pangalaen 1 000 3 Kaubamüük järelmaksmisega
kuskilt puudu. Alati saab eelarvet ümber teha ning sellest võetakse õppust, et osta tuleb ainult vajalikku ja nii jõuab pikapeale inimestele pärale arusaam, et pere eelarve on üks hea asi ja tänu sellele võib väga palju kokku hoida. Nii võib öelda, et eelarve tegemine ja reservi omamine on üheks säästlikult majandamise tunnuseks. Vee ja elektri kokkuhoidmine, eelarve tegemine ja võimalikult odavate asjade seotamine on vaid vähesed võimalused, kuidas majandada säästlikult. Võimalusi on veel väga palju ning iga inimene peaks leidma endale meelepärase ning lähtuma sellest, sest kindel on, et iga pisemgi kokkuhoid viib lõpuks suure kokkuhoiuni.
Riigieelarve tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigendatakse administratiivseltosadeks, jagudeks ja peatükkideks ning majandusliku sisu alusel artikligruppideks, artikliteks ja artiklite alajaotisteks. PS § 115 säte peab välistama mis tahes eelarvevälise, eri- või salafondi ("musta kassa") olemasolu, millest tehtaks väljamakseid seadusandja teadmata. Riigieelaves peab olema ka välja toodud need kulutused, mis kujutavad endas riigisaladust- näiteks relvastuse seotamine, julgeolekuasutuste eelarved. · Universaalsuse põhimõte Riigieelarve üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses. Üldjuhul ei ole riigieelarve tulude puhul kindlaks määratud sihtotstarbelist kulutamist, st tulud tervikuna on mõeldud finantseerima kulusid tervikuna. Samas on teatud liiki tulud, mida saab ainult sihtotstarbeliselt kasutada. Näiteks otn sotsiaalmaks sihtotstarbeline maks, millest finantseeritakse pensioni- ja ravikindlustust
annaabi.ee 
