karmimad karistused kui meestele ja naised olid igapäeva elus nõrgemini kaitstud, välja arvatud rasedad, kelle jaoks jaoks olid vähesed kaitsvad reeglid formuleeritud. Peres oli mehel piiramatuvõim ja isegi mitmenaise pidamise võimalus. Isegi abielu otsustasid naise isa ja tulevane mees. Samas on erinevused karistamisel ka isikute vanulises ja perekondlikes suhetes. Näiteks aetakse oma tütrega maganud isa linnast välja aga oma poja mõrsjaga maganud mees seotagu kinni ja visatagu vette- verepilastuse karistus on nõrgem kui poja mõrsjaga magamine. Hammurapi seadused arvatakse olevat moodustanud reformseadusandluse, mida küll kõikjal ellu ei viidud. Need ei esinda täielikku seaduste kodifikatsiooni- seega on igapäevaseid, teistest allikatest tuntuks saanud institutsioone käsitlemata jäänud. See tuleneb allika reformaatilisest iseloomust, mis on küllalt tavaline vanaaja seadusandluses. Vanaajast tuntud
kobruleht. Väiksemale haavale (ka muljutusele) pandi puruksnäritud pajulehti. Suvel oli hüva rohi männivaik [RKM II 384, 400/1 (11) < Keila T. Birkan (1985)]. Pajukoor läks käiku ka rästikuhammustuse korral. Temas leiduvad tanniinid on tõepoolest võimelised siduma maomürgis sisalduvaid polüpeptiide, kuid mürk imendub haavast 24 kudedesse väga kiiresti. Kui us nõelab, siis tõmmatagu paju seljast, ladva poolt alla poole koor ära ja seotagu sellega haige koht kinni siis ei lähe paistetus enam edasi [H III 21, 594 (3) < Kolga-Jaani, Soosaare v.]. Vanarahvas on pajule omistanud suisa müstilist väge. Iseäralik võim arvati olevat isegi paju varjul: Hambavalu vaikistuseks tuleb kuuvalgel ööl kolm kord peoga paiu puu varju võtta hamba pääle panna siis jäävad hamba valu tagasi. Ka kolm korda kuuvalgus võttes aitava ka [RKM II 13, 557 (169) < Viljandi v. J. Kala (1947)].
annaabi.ee 
