Rootsi võimu perioodil püsis keskaja jooksul välja kujunenud seisuslik ja feodaalne ühiskond endisel kujul. Siiski andis mõisate reduktsioon talurahvale uusi lootusi. Nimelt oli see suunatud aadlike vastu ning näitas, et nüüd on olemas võim, millega peavad arvestama ka mõisnikud. Muidugi püsis feodaalkord Eesti alal kogu Rootsi mõjuvõimu aja. Kroonumõisates muutus talupegade olukord siiski kindlamaks. Eesti talurahva seosukohalt oli eriti suure tähenduse Rootsi suurvõimu perioodil kavandatud ja teoks tehtud talurahvakoolide asutamine. Mainimist tasub Forseliuse asutatud seminar, mis oma lühikese toimimsaja jooksul suutis hariduse anda umbes 160 eestlasele, kellest umbes üks neljandik töötas hiljem talurahvakoolides õpetajana. Tänu Forseliuse seminarile hakkas rahva hulgas levima lugemisoskus. See sai omakorda eelduseks eestikeelse kirjasõna levikule 17. sajandi lõpul
jälgimist reaalajas. Auto ID on objektide automaatse tuvastamise, nende kohta andmete kogunüse ja nende otse arvutisüsteemi sisestamise (s.t. inimese sekkumiseta) meetodite üldnimetus. Auto ID tehnoloogiateks loetakse vöötkoode, raadiosageduslikud identifikaatorid (RFID), optilist tähetuvastust (OCR), biomeetrilisi ja magnetribasid, kiipkaarte (smart card) ning häältuvastamist (voice recognition). Allpool põhjalikumalt kolmest esimesest, kui laonduse/logistika seosukohalt suurimat tähtsust omavast. 1) Kõige laiemalt levinud vöötkoodid. Vöötkood kodeerib toodet, isikut, aadressi jms. tähistava numbri- ja/või tähekombinatsiooni eri jämedusega püstjoontest koosneva vöödiks. Viimast loetakse spetsiaalse optilise lugemisseadme: skänneriga. Arvutisüsteemi tarkvara "tõlgib" skaneeritud vöötkoodi püstjoonte paksuste ja nende vahekauguste alusel esialgseks numbri- ja /või tähekombinatsiooniks tagasi
annaabi.ee 
