homoloogiliste kromosoomide seostumine ja tekivad neljakromatiidilised struktuurid. Üks homoloog pärineb kunagiselt ühelt vanemalt ja teine teiselt. Neljakromatiidilistes struktuurides toimub grossing over ehk ristsiire kusjuures ristsiirde käigus vahetavad erivanematelt saadud homoloogid võrdselt vastastikku osasid, mis tagab kombinatiivse muutlikkuse esimese alatasandi. Esimese jagunemise metafaas neljakromatiidilised struktuurid paigutuvad raku keskkohta ja on seostunud krossingoveri seostumiskohtades. Esimene anafaas toimub neljakromatiidiliste struktuuride sõltumatu lahknemine. Poolustele lähevad ümberkombineeritud kahekromatiidilised struktuurid. Sõltumine lahknemine tagab kombinatiivse muutlikkuse teise alatasandi. Iga kromosoomipaari lahknemine on sõltumatu sündmus kahendsüsteemis. Esimene telofaas toimub kahekromatiidiliste kromosoomide osaline lahtipakkimine ning rakk jaguneb kaheks. KOGU JÄRGNEV JUTT MITMUSES. Kahe jagunemise vahele jääb lühike vaheperiood
n näitab seda, mitu ligandi seostumiskohta ühe ligandi molekuli küljes on. Tavaliselt seob üks ligand ühe ensüümi. 27 KM on näiline dissotsiatsioonikonstant, antud juhul tõeline dissotsiatsioonikonstant vms. Isoterm temp konstantne. Isobaar rõhk on konstantne. Kui x-teljel [L]f ja y-teljel [L]b, siis saame ristküliku kujulise kõvera ja asümtoot on nE 0. Kd on see vaba ligandi konts [L]f, mille juures pool seostumiskohtades on täidetud. Seostumist võib esitada ka assotsiatsioonireaktsiooni konstandi kaudu Kass=1/Kd, siis: Seostumine peab olema tasakaalus, kui sellist analüüsi tegema hakata. Seostumine peab olema jõudnud tasakaalu, seostunud ligandi konts ajas enam ei muutu platoole jõudnud. Probleemiks on see siis, kui tugev seostumine, madal Kd. Kd määramisel peab ligandi kontsi varieerima Kd suhtes. Kui Kd väga väike, siis peab kasutama hästi
annaabi.ee 
