RS-i sotsiaalse reguleerimise elemendid - sotsiaalsed normid - on seega selle süsteemi terviklikud osad, moodustades ise sotsiaalse reguleerimisega võrreldes madalamat järku süsteeme. Seega on süsteemid paratamatult hierarhilised ja tendents hierarhilisusele on jälgitav kas süsteemihierarhiat pidi ülespoole või allapoole. Sotsiaalse regulatsiooni liike (hierarhilisi süsteeme) on ühiskonnas mitmeid. Nende olemus, mida süsteemiteoorias nimetatakse potentsiaalseks seostatuseks, sõltub nende üldiste ja üldkohustuslike käitumismastaapide iseloomust, mis on antud reguleerimise liigi normatiivseks aluseks, lähtepunktiks. Reklaamiseadus on madalamat järku õigusallikas, mis on kooskõlas EV Põhiseaduse kui kõrgemalseisva õigusallikaga. RS-i iseseisvus: süsteemi korrastatuse astmele jõudmine eeldab süsteemi teatavat arengut. Teatavalt astmelt kõrgema astmeni jõudmine nõuab kvalitatiivseid muutusi. Mida
Need on inimkäitumise reguleerimiseks ajalooliselt tekkinud või loodud üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud käitumismastaabid, "etalonid". Piisavalt täpsed reeglid selle jaoks, et inimene võiks konkreetses elulises situatsioonis otsustada kas ühe või teise käitumisvariandi kasuks või kahjuks. Sotsiaalse regulatsiooni liike (hierarhilisi süsteeme) on ühiskonnas mitmeid. Nende olemus, mida süsteemiteoorias nimetatakse potentsiaalseks seostatuseks, sõltub nende üldiste ja üldkohustuslike käitumismastaapide iseloomust, mis on antud reguleerimise liigi normatiivseks aluseks, lähtepunktiks. Vajalik kord ühiskonnasuhetes saavutatakse nende normatiivse reguleerimisega, kus üldiste reeglitega määratakse kindlaks teatud käitumisvariant kõigi inimeste jaoks, kes satuvad neis reeglites ettenähtud olukordadesse. Üldist reeglit võib ühiskonnas nimetada ka normiks. On palju inimestevahelisi suhteid, mida reguleerivad tavanormid
annaabi.ee 
