Sama on lugu ravimitega - senikaua kui tinktuure müüdi apteegis, ei olnud nn. sotsiaalset tellimust narkomaffia järele ja seetõttu ei olnud kellelgi vähimatki põhjust koolide läheduses kokaiini, heroiini, speedi, extacy või kanepiga kaubitseda. Kusjuures tavaliselt on lubatud koguni reklaamida üht kõige ohtlikumat (rekordiline arv surmajuhtumeid) narkootilist ainet - tubakat. Ma ei tea kahjuks Eesti statistikat, aga USAs raporteeriti 1995 a. ligikaudu 405 000 tubakaga seostatavast surmajuhtumist. Samade andmete järgi sureb igal aastal USAs ca 125 000 inimest alkoholi (liig)tarvitamise pärast. Ka laialt kasutust leidev aspiriin tapab Harvardi Meditsiiniinstituudi (Harvard Medical School) uurija Lester Grinspooni andmetel ca 2000 ameeriklast aastas, kanepi puhul ei ole aga dokumenteeritud ühtegi surmajuhtumit mitte kunagi. Küll aga on arvukalt teaduslikke tõendeid raviefektide kohta umbes sadakonna erineva haiguse puhul. MARIHUAANA KUI RAVIM :
Kochi postulaadid siiski kõiki probleeme ei lahendanud, nakkushaiguste olemuses jäi ühtteist ikkagi ebaselgeks, nt viirused, aga ka haigused nagu leepra (mille tekitajat ei suudeta siiamaani in vitro kasvatada). Olukorda tõid segadust erinevad teooriad, mis pärinesd geneetikast, füsioloogiast jm abiteadustest, mille alusel aduti, et vaid patogeensest mikroorganismist ei piisa organismis haigusnähtude esilekutsumiseks. Tekkis arusaam haigusest kui meditsiinilise keskkonnaga seostatavast olukorrast . Probleemid tabasid ka Kochi ennast. Tema poolt välja pakutud tuberkuloosivaktsiin tuberkuliin oli ebaõnn. Koch teatas sellest 1890. aastal ning kuigi lisas, et tööd alles käivad, hakkas talle au ja kuulsust langema. Vaatamata Saksa seadustele, mis keelasid salajase koostisega preparaatide kasutamise, tegi Koch oma väidetavast leidusest saladuse. (Arvatakse, et selle taga oli pigem mõni ravimifirma või siis Saksa valitsus viimasel olnuks mängus rahvuslikud huvid