- loogika, kui teadus, mis uurib õige mõtlemise struktuuri ja selle seaduspärasusi. - loogika, mis tähistab objektiivselt eksisteerivate asjade ja nähtuste vahelisi seoseid ning nende arengu seduspärasusi. - Loogika, kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Mis on mõtlemise loogiline vorm? Formaalse loogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Loogiline vorm on mõtlemise koostisosade- meie mõtete seostamisviis. Mis on süllogism? Järeldust, mis saadakse kahest teineteisest sõltumatult vastuvõetud lause loogilisest kooskõlastamisest, nimetatakse süllogismiks. Mis on formaalloogiline seadus? Formaalloogiliste seaduste eripära seisneb selles, et need on seotud mõtlemise õigsusega. Traditsioonilises formaalloogikas on seaduseks mingid nõuded, mida peab järgima selleks, et mõtlemist saaks õigeks pidada. Mis on mõtlemise tõesus ja selle formaalne õigsus?
27 · Dialektiline loogika (rajaja Hegel) - uurib õiget mõtlemist liikumise, muutumise e dünaamika aspektist. (Arvestab mõistete üleminekuid üksteiseks ja nende vastuolusid). Mõlemad on olulised ja seotud. Antud töös vaatleme laiemalt formaalset loogikat. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm so mõtlemise koostisosade e meie mõtete seostamisviis. Mõtlemise loogilist vormi e struktuuri võib sümboolselt väljendada: S on P S e subjekt - mõtlemise ese, mille kohta väidetakse, P e predikaat tähistab seda, mida väidetakse. Sõna on konstant, mille tähendused jäävad samaks ka muutujate asendamisel mingi konkreetsete tähendustega. Konstantidena kasutatakse veel sõnu kõik ja mõned. Loogikas nim S-i ja P-d muutujateks, mida võib asendada ükskõik milliste konkreetsete tähendustega.