ülesannete täitmiseks kui ka tunda huvi, kas õpilane teadvustab õppeülekannet eesmärgipärase tegevusena. 3. Üldiste õppimisoskuste liigid (C.Weinsteini ja R. Mayeri näitel) ja nende tähendus. Kordamis- ehk meeldejätmisoskuste ülesanne on hoida informatsiooni lühiajalises mälus, st kujundada võime reprodutseerida pikaajalises mälus säilitatavat informatsiooni töötavas mälus. Arendus- ehk seostamisoskuste ülesanne on lüüa seosed uue ja juba tuntu vahel. Tavavõteteks on sõnastada ümber edastatud informatsioon; resümeerida; leida analoogiad; teha märkmeid viisil, mis väljub sõnasõnalise kordamise raamidest ja üritab edastatut laiendada või kommenteerida; vastata küsimustele (nii tekstis esitatuile kui iseenda püstitatuile); anda seletusi, kuidas uus materjal seostub teadaolevaga jne.
seisundite (õpimotivatsioon, enesekontseptsioon) kujundamist. Õpioskuste õpetamisel osutuvad edukamaks need lähenemised, mis pööravad enam tähelepanu positiivsete hoiakute ja õpimotivatsiooni kujundamisele õpilases. Weinstein ja Mayer kirjeldasid oskuste rühmi: 1. kordamis e meeldejätmisoskuste ülesanne on hoida informatsiooni alal lühiajalises mälus. Läbi kirjutamine, suusõnaline kordamine. 2. arendus e seostamisoskuste ülesanne on luua uue ja juba tuntu seosed. Tavavõteteks on ümbersõnastada edastatud info; resümeerida; leida analoogiaid; teha märkmeid; vastata küsimustele; 3. organiseerimisoskused aitavad õppimisel integreerida uut informatsiooni juba olemasolevate teadmiste ja oskustega. On sarnane üldistamis- ja ülekandeoskuse arendamisega. 4. monitooringuoskused tähendavad õpilase suutlikust arendada õppimisel oma metakognitiivset teadvust, st teadvustada kogu
annaabi.ee 
