Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelesid vöörmündrid(maarahva hulgast valitud). Võitlus väärusuga. 17. Saj jäi luteri usk eestlastele veel paljuski võõraks. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katolike tavadega. Väärusuga seondati 1642. Aastal suur talurahva rahutus Urvaste kihelkonnas Osulas (Pühajõe mäss). Hakati üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse. Rahvahariduse edendamine. Maalaste lugema õpetamisel pandi lootusi köstritele. Lugemisoskus levi vaevaliselt, sest köstreid oli väha ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle raske töö võttis enda peale Bengt Gottfried Forselius. Ta alustas talupoiste tasuta õpetamist. 1684. Aastal
enne). Võis olla seotud jumala Brigit/Brigid'iga (oli nii populaarne pühak, et rahavausundis jumalustati). Lughnasa. 1. august. Sellest kõige vähem teada. Tõenäoliselt seotud ühe iiri põllundusjumalusega Lugh, võib-olla ka Coligni kalendi järgi suure pidustuste kuuga. Lugdunum pranslaste jumalus seotud ühe prantsuse linna nimega?. Nisu ja odra lõikuspüha. Kui kartul hakkas Euroopas levima, seondati ka sellega. 19. saj alguses hakkas kartulikasvatuds viljakasvatust asendama. Iirimaal selleks ajal lambad suguküpsed ja hakkas nende paari heitmine. 26. Keltide ettekujutus surmajärgsest olemisest. Keldid uskusid vaimudemaailma. Nad uskusid, et vaimud (hinged) asusus inimeses, loomades, taimedes, puudes, ja ka kohavaimudega nt allikates, jõgedes, koobastes jne. Hingi peeti surematuteks ja usuti hingede migreerumist. Eksisteeris ka karma idee ja
keeles senisest soodsamaks muutus talurahva suhtumine kirikusse, koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid (taluperemees), mis lähendas talupoegi kirikule Võitlus väärusuga: 17. sajandil jäi luteri usk veel paljuski eestlastele võõraks, keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, mille võõrutamine polnud luteri pastoritel kuigi kerge ülesanne väärusuga seondati 1642. a suur talurahva rahutus Urvaste kihelkonnas Osulas, mis on tuntud Pühajõe mässu nime all protestantlik kirik ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel, just nüüd hakati üle kogu maa läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid inimest võidi nõiduses kahtlustada ka salakaebuste alusel, kindralsuperintendent Samson avaldas 1626
annaabi.ee 
