c 22 c12 Põhivõrrandid: 2 2 - = - p1 vdp = lt , c 2 = 2h + c12 = - 2(h1 - h2 ) Düüsiks nimetatakse muutuva ristlõikega kanalit mille läbimisel termodünaamilise keha voolus kiireneb. c 2 > c1 ja p 2 < p1 . Difuusor kujutab endast ümberpööratud düüsi ning protsess on ka pööratud, kiirus ja kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 < c1 ja p 2 > p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 33. Termodünaamilise keha drosseldamise olemus. Drosseldamist iseloomustav skeem. Voolava vedeliku, gaasi, auru jne. rõhu vähendamine takistuse ehk drosseli abil. Mida suurem on takistus seda suurem on rõhulang. Drosseldamisel juga kiireneb. Joonis TV ja vihikus. 37. Otto ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. Mootori surveastme mõiste. 1) 1.-2. Küttesegu isoentroopne komplimeerimine silindris 2) 2. Segu süütamine 3) 2.-3
maksimaalse väärtuse saavutab väljumis-ristlõikes . (see kiirus on oluliselt suurem helikiirusest) (kitsenevaid düüse kasutatakse gaasi-ja auru turbiinides. Laienevaid düüse kasutatakse reaktiiv- ja rakettmootorites. Difuusor kujutab endast ümberpööratud düüsi ning protsess on ka pööratud, kiirus ja kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 < c1 ja p2 > p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 29. Otto ringprotsess. (PV, TS diagrammid, mootori surveaste) Kolbmootorite ringprotsessi, kus soojus suunatakse protsessi püsival mahul, nimetatakse Otto ringprotsessiks. Otta ringprotsessil töötavates mootorites kasutatakse kergeid vedel- ja gaaskütuseid ( bensiin, petrool jne). Õhu ja kütuse segu süüdatakse elektrisädemega. Kerged vedel- ja gaaskütused põlevad mootori silindris niivõrd kiiresti, et sel perioodil mootori kolb
c 22 c12 Põhivõrrandid: 2 2 p vdp lt , c2 2h c12 2(h1 h2) 1 Düüsiks nimetatakse muutuva ristlõikega kanalit mille läbimisel termodünaamilise keha voolus kiireneb. c 2 c1 ja p 2 p1 . Difuusor kujutab endast ümberpööratud düüsi ning protsess on ka pööratud, kiirus ja kineetiline energia väheneb (potentsiaalne tõuseb). c2 c1 ja p2 p1 . Neid kasutatakse N: sentrifugaalides, kompressorites, reaktiivmootorites. 33. Termodünaamilise keha drosseldamise olemus. Drosseldamist iseloomustav skeem. Voolava vedeliku, gaasi, auru jne. rõhu vähendamine takistuse ehk drosseli abil. Mida suurem on takistus seda suurem on rõhulang. Drosseldamisel juga kiireneb. Joonis TV ja vihikus. 37. Otto ringprotsess pv ja Ts diagrammil koos seletusega. Mootori surveastme mõiste. 1) 1.-2. Küttesegu isoentroopne komplimeerimine silindris 2) 2. Segu süütamine 3) 2.-3
annaabi.ee 
