Need laulud on seotud ühistööga: viljalõikus, künd, heinategu jne. Teine liik on tavandilaulud ehk kombestikulaulud: vastlapäev, mardipäev, jaanipäev, pööripäevad jne, kuid ka pulma- ja leinalaulud. Lisaks on veel karjase- ja hällilaulud. Kui regilaulud on valdavalt ühehäälsed, siis setu rahvalaulud on alati mitmehäälsed. Uuem rahvalaul Laulud hakkavad jutustama päevamuredest: võitlus pastorite ja mõisnike vastu. Naiste repertuaar muutub veelgi sentimentaalsemaks ja romantilisemaks. Tekstidele avaldas mõju saksa tõlkekirjandus. Uuem rahvalaul võttis üle mitmed regilaulu omadused ja ka säilitas need. Uueks laululiigiks said olme- ja mängulaulud. Uuem rahvalaul erines vanast ka vormiliselt: värsid koonduvad salmideks. Esialgu levis laul suusõnaliselt ja mäluga, hiljem hakati neid trükkima ning külakoolides laulma. * Meloodiline. Võrdlus: Vanemal rahvalaulul olid eestvedajaks/lauljaks naised , uuemal aga mehed.
liikmetega, Lönnroti jt Soome kirjameestega, Faehlmanni, Köleri, Hurda, Jakobsoni, Koidulaga. Aktiivsemalt hakkas kirjatöid tegema nädalalehes ,,Das Inland", kriitilised sõnumid Võru kohta põhjustasid tsensori meelepaha. Valgustuslik ja publitsistlik looming moodustab tähendusliku osa tema pärandist. Püüdis rajada kindlamat alust eestlaste lugemisvarale, pidades silmas valgustuslikke sihte. 19. sajandi menukamaks sentimentaalsemaks rahvaraamatuks kujunes Kreutzwaldi vahendatud ,,Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (1842). rahvavalgustuslikult oluline veel ,,Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848-1849) sisaldades lugemist kosmosest, aurulaevadest, raudteest, võõrmaadest, taimedest. Lisaks rahvavalgustuslike ja õpetlike raamatutena avaldas veel ,,Ma- ja Merrepiltid" (1850-1861 I-III), ,,Sippelgas" (1861 II). Jutuloomingus tugevama osa moodustavad kalendrites ilmunud allegoorilis-satiirilised jutud.
annaabi.ee 
