Sealt leidis ta aga ühe suure kivi, mis oli maa sisse vajunud, kuid just kohal, kuhu oleks pidanud teerada tulema. Nüüd otsustas ta kivi välja võtta aga kuidas? Äkki tuli talle meelde, et vanaisa oli kord mahalõigatud õunapuu juurikat kangiga välja kangutanud. Ta läks kuuri, tõi kangi ja labida ja hakkas hoolega tööle. Ta kangutas ja kangutas, aga kivi ei teinud väljagi. Kang vajus maasse ja pea oli rassimisest märg, kuid kivi ei tõusnud mitte sentimeetritki. 1. Miks kevadisel mullal ei olnud võimalik kangi abil kivi maa seest niisama lihtsalt välja saada? Mida tegi Albert sinu arvates valesti või jättis tegemata, et tal ei õnnestunud edukalt oma tööga toime tulla? Ta unustas panna kangi alla puuhalu , kui ta oleks puuhalu sinna alla pannund oleks kivi liikunud. Kevad mullad on just sulamise juures ja siis on maa väga pehme ja niiske ja kang vajub kergemini sinna sisse. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudeli abi
kehadele. Konkreetselt kivi puhul mõjutame me kivi ülespoole suunatud jõuga F1 ja kivi omakorda meid samasuure, kuid allapoole suunatud jõuga F1. Edasi toetume me maapinnale mõjudes viimasele näiteks jõuga F2, maa meid omakorda ülespoole suunatud jõuga F2. Näeme, et meie kehale mõjub kaks jõudu: üks, 8F1, suunaga allapoole ja teine, F2, ülespoole. Kui nüüd F2>F1, siis kivi tõusebki. Kui tuge ei oleks, ei tõuseks kivi sentimeetritki (Münnhauseni efekt). Küsime, kas on võimalik, et rakett liigub kiiremini, kui temast väljuvad gaasid (~1000 m/s)? On küll! Gaaside väljumise kiirus on kiirus raketi (tema korpuse) suhtes. Iga sellise kiirusega ports v lisab raketi kiirusele V, mis võrdub Nagu tulistaks kuulipilduja raketi sabas. Kuulid väljuvad rauast ühesuguse kiirusega. Iga kuuliga viiakse süsteemist välja väike impulss mv. Et koguimpulss säiliks, peab kuulipilduja samasuguse implusiga vastassuunas liikuma
annaabi.ee 
