ainulaadsele objektile. Tihtipeale on siiski vajalik määrata asukoht täpsemalt kui ühe kilomeetri piires. Kuuekohaline koordinaat annab asukoha 100 m täpsusega. See määrab näiteks, milline viiest kivihunnikust on õige, milline on õige risttee või metsatukk konkreetses ruudus. Kuuekohaliste koordinaatide määramiseks saab kasutada joonlauda, mis on olemas ka kompassil. Selleks mõõdame joonlauaga vastavast võrgujoonest kauguse objektini sentimeetrites ning korrutame mõõtkava sentimeetritega. KOORDINAADI-MÕÕTJA Kuuekohaliste koordinaatide määramiseks saab kasutada spetsiaalset abivahendit, mida nim koordinaadimõõtjaks. See kujutab läbipaistvat ruudukujulist nurgikut kahe omavahel risti oleva skaalaga, mille järgi loetakse punktide koordinaate kaardi kilomeetervõrgu ruudus. KAHEKSAKOHALISED KOORDINAADID Kaheksakohalised koordinaadid saadakse, kui lisatakse sadadele meetritele veel kümned meetrid. Seega annavad kaheksakohalised
Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300 g/m3) on 20-26 km kõrgusel. Seal on osooni sisaldus kuni kuni 1000 ppb (osakest miljardi osakese kohta). Osoonikihi paksus on seal normaaltingimustele taandatult 0,2 - 0,7 cm. Edasisel kõrguse suurenemisel osooni hulk väheneb ja kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe . Osoonikihi iseloomustamiseks kasutatavad mõõtühikud Osooni koguhulka atmosfääris iseloomustatakse kokkuleppeliselt atmosfääri sentimeetritega, see on osoonikihi paksusega , kui kogu osoon oleks taandatud merepina tasemele normaalrõhule. Keskmiselt on osoonikihi paksus 0,3 cm lähedal. Ilma komata arvude saamiseks kasutatakse viimasel ajal sagedamini 1000 korda väiksemaid, nn. Dobsoni ühikuid (DU-Dobson Unit). H.Kariku(1993) andmeil moodustaks kogu atmosfääris olev osoon normaaltingimustel maapinnale kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi. E.Kyrö(1993) andmeil võtaks õhuhapnik
"Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300 ģg/m3) on 20-26 km kõrgusel. Seal on osooni sisaldus kuni kuni 1000 ppb (osakest miljardi osakese kohta). Osoonikihi paksus on seal normaaltingimustele taandatult 0,2 - 0,7 cm. Edasisel kõrguse suurenemisel osooni hulk väheneb ja kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe ." (EE nr. 7 1994, lk 110). 1.1 Osoonikihi iseloomustamiseks kasutatavad mõõtühikud Osooni koguhulka atmosfääris iseloomustatakse kokkuleppeliselt atmosfääri sentimeetritega, see on osoonikihi paksusega , kui kogu osoon oleks taandatud merepina tasemele normaalrõhule. Keskmiselt on osoonikihi paksus 0,3 cm lähedal. Ilma komata arvude saamiseks kasutatakse viimasel ajal sagedamini 1000 korda väiksemaid, nn. Dobsoni ühikuid (DU-Dobson Unit). H.Kariku(1993) andmeil moodustaks kogu atmosfääris olev osoon normaaltingimustel maapinnale kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi. E.Kyrö(1993) andmeil võtaks õhuhapnik samadel
annaabi.ee 
