AINUÕÕSSED. Kotikujulised veeloomad. Nende keha on suur õõs ja seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Ainuõõssete hulka kuuluvad: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Hüdra elab puhtaveelises veekogus. Tal on sale kotikujuline, umbes sentimeetripikkune keha. Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas on suuava mis on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra saab kehakuju muuta. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ja närvirakud. Närvirakud kokku moodustavad võrgukujulise närvisüsteemi. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees vaid on kinnitunud. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks. Toitu püüab kombitsatega ja kui mingi loom tema kombitsat puutub see loom sureb
sarvainest kollakaspruunid niidikesed(elastsus). Paljunevad pungudes: moodustunud pungad jäävad emaloomaga ühendusse moodustuvad kolooniad. Suguliselt: viljastatud munarakust areneb ripsmetega vastne. Ainuõõssetel on keha ühest otsast avatud suu. Suud ümbritsevad kõrverakudega kombitsad. Nende keha sees on suur õõs. Ainuõõssed: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Ainuõõssete eluvormid: polüübid ja meduusid. Varshüdra elab puhtas, mageveekogudes. Sale, sentimeetripikkune keha, elab millegile kinnituna ehk polüübina. Kevadest sügiseni paljuneb hüdra(lahksuguline) pungudes: keha pinnale moodustub kühm, kui see omandab hüdra kuju, siis see eraldub. Sügisel suguliselt: kehas arenevad sugurakud, kui hüdra külma saabudes sureb, langeb muna veekogu põhja ja areneb uus hüdra. Meduusid liiguvad oma keha järsult kokku tõmmates. Läänemeres elab meririst ehk millimallikas. Polüüp paljuneb sugutult. Meriroosid ja korallid on polüübid
Valge nokkhein kasvab sageli massiliselt koos. Omajagu leidub teda pea kõigis meie suuremates rabades. Näiteks on teda rohkesti Nigula rabas. Vahel kolib nokkhein aga ka rabastuvatesse metsadesse, kus aitab turbakihti suurendada. Nokkhein on paarikümne sentimeetri pikkuse varre otsas sentimeetripikkune enam-vähem ümar nupukene. Botaanikud nimetavad seda Valge nokkheinõisikuks, mis koosneb (Rhynchospora alba) pähikutest, need omakorda SAMBLARINNE Samblarinne harilik karusammal, raba-karusammal, turbasamblad, harilik palusammal. Harilik karusammal on karusammaldest üks niiskemate kasvukohtade taim. Tema esinemist metsas peetaks üheks kindlaks metsa
annaabi.ee 
