Alumiiniumlatid koosnevad kas lihtsate lukustusseadmetega ühendatavatest või väljatõmmatavatest lülilistest lükandlattidest, kusjuures väljatõmmatavatest lülidest lükkandlattidest, kusjuures väljatõmmatud lülid on selles asendis lihtsalt lukustatavad. Lati alumine ja ülemine ots on kulumise ja vigastuste vältimiseks kaitstud metallist plaadiga. Lati alumise otsa kaitseplaadi välispind on lati jaotiste nullpunktiks. Latile on kantud ühele või mõlemale poolele sentimeeterjaotised valgele taustale musta või punast värvi ristkülikutena, mis on eraldatud iga detsimeetri järel peene kriipsuga. Lati musta poole sentimeeter- ja detsimeeterjaotised algavad täpselt lati tallast, kuid punase poole detsimeeterjaotised on tavaliselt nihutatud lati talla suhtes 13-15 cm. Ühtlasi ei alga punase poole detsimeeterjaotiste numeratsioon nullist, vaid muust arvust, tavaliselt 45 või 48.
väljatõmmatavatest lülilistest lükandlattidest, kusjuures väljatõmmatavatest lülidest lükkandlattidest, kusjuures väljatõmmatud lülid on selles asendis lihtsalt lukustatavad. Lati alumine ja ülemine ots on kulumise ja vigastuste vältimiseks kaitstud metallist plaadiga. Lati alumise otsa kaitseplaadi välispind on lati jaotiste nullpunktiks. Latile on kantud ühele või mõlemale poolele sentimeeterjaotised valgele taustale musta või punast värvi ristkülikutena, mis on eraldatud iga detsimeetri järel peene kriipsuga. Lati musta poole sentimeeter- ja detsimeeterjaotised algavad täpselt lati tallast, kuid punase poole detsimeeterjaotised on tavaliselt nihutatud lati talla suhtes 13-15 cm. Ühtlasi ei alga punase poole detsimeeterjaotiste numeratsioon nullist, vaid muust arvust, tavaliselt 45 või 48.
Nivelleerimislatid valmistatakse kuivast kuusepuust, fiibrist või metallist pikkusega 1,5; 3 või 4 ja paksusega 2-3 cm. Latid võivad olla jäigad, kokkukäänatavad või kokkulükatavad. Täpsematel töödel kasutatakse jäiga konstruktsiooniga latte. Lati alumine ja ülemine ots on kulumise ja vigastuste vältimiseks kaitstud metallist plaadiga. Lati alumise otsa kaitseplaadi välispind on lati jaotiste nullpunktiks. Latile on kantud ühele või mõlemale poolele sentimeeterjaotised valgele taustale musta või punast värvi ristkülikutena, mis on eraldatud iga detsimeetri järel peene kriipsuga. Lati musta poole sentimeeter- ja detsimeeterjaotised algavad täpselt lati tallast, kuid punase poole detsimeeterjaotised on tavaliselt nihutatud lati talla suhtes 13-15 mm. Ühtlasi ei alga punase poole detsimeeterjaotiste numeratsioon nullist, vaid muust arvust, tavaliselt 47-st või 48-st.
annaabi.ee 
