(doktorikraad ehk õpetamislitsentsi). Nimelt 1323.aastal süüdistas ülikooli kantsler, üliinnukas tomist Johannes Lutterell teda ,,eksiõpetuses" ning ta kutsuti paavsti õukonda Avignosis oma kirjutiste eest vastust andma. Tegelikult ei mõistetud teda hukka, sest uurimine jäi pooleli. Ta sai liitlaseks Cesena Michaeliga ja nad põgenesid 1328.aastal koos. Nagu ka Duns Scotusel, on Ockhami peatööks tema kommentaarium Petrus Lombarduse ,,Sententsidele". Sellest on mitmeid erinevaid versioone. Ta kirjutas ka Aristotelesest ja Porphyriosest, füüsikast ja loogikast. William Ockham'i suurimaks teeneks teaduses on kasinuse põhimõtte tunnustamine, mida on hiljem hakatud kutsuma ka Ockhami habemenoaks. Ockhami habemenuga tähendab, et kui nähtuse selgitamisel ei tohi lähtuda enamatest teguritest, kui on vajalik. Seda on tõlgendatud ka viisil kui on kaks võrdse usaldusväärsusega põhjendust, tuleb eelistada lihtsamat.
· Üldist · "Meie tegevus on hea, kui teeme seda armastuses · Kuna ta suri küllaltki noorena, siis jõudis ta vähe Jumala vastu." kirjutada. · Ta teeb vahet käskude vahel, mis on absoluutsed · Põhiteoseid on kaks: "Kommentaare ja mida ei saa ka Jumal muuta, kuna vastasel Sententsidele" korral satuks ta iseendaga vastuollu ja käskude · Ta kirjutab väga raskelt, hiljem hakatakse tema vahel, mida Jumal võib muuta, kui inimese elulised olukorrad seda nõuavad (näiteks monogaamia). nime kasutama "puupea" tähenduses (ingl. dunce). · Gnoseoloogia
annaabi.ee 
