tarbeesemed ning eelkõige naisepere omavalmistatud, uutele hügeeni- ja kaunistamisnõuetele vastavad tekstiilid. Taludesse ilmusid lillelise numbrilauaga seinakellad, jõukamatel oli ka kappkelli. Kasutusele tulid ka petrooleumilambid, hiljem mitmesugused klaasiga lambid, peegilid, riidenagid, erilised ilukäterättidega käterätinagid jpm. Seinu kaunistati, eriti tagakambris ja saalis, raamitud perekonnafotodega, õlitrükipiltidega ning klaasile maalitud vaimuliku või ilmalikuga sisuga sententsidega. 19.saj lõpu poole tulid pitsidega kaunistatud linad, päevatekid, pajapüürid. Põrandale pandi põrandariie, akende ette riputati kardinad. Lauad ja kummutid kaeti pitslinaga, seati lillevaade, küünlajalgu jne. Kõik uuendused jõudsid tagakambrisse, hiljem ka teistesse ruumidesse. Akendel hakati kasvatama ka toalilli. 4.SÖÖGID JA JOOGID Pärast maaviljeluse keskseks elatusalaks kujunemist moodustasid põhilise osa toidust paljude sajandite vältel
Kainelt praktilised vaated on tal perekonnale. Hoiatades armuahvatluste eest, soovitab ta abielluda kolmekümneaastaselt noore neiuga, kellele on hõlpus õpetada kombekust; perekonnas olgu ainult üks poeg, siis pole vara vaja jagada. Poeemi teine osa sisaldab süstemaatiliselt järjestatud õpetusi selle kohta, kuidas tuleb töötada. Boiootia talupojale Hesiodosele on rikastumise tähtsaimaks allikaks põllutöö. Majandusalased nõuanded vahelduvad kõlbeliste sententsidega ja eri aastaaegade looduse kirjeldusega. Rikastumisvahendiks võib olla ka merekaubandus, kuid meresõitu suhtub Hesiodos suure umbusuga. Teose lõpposa on pühendatud ,,päevade" käsitlusele- missugused kuupäevad on ,,õnnelikud", missugused ,,õnnetud", s.o missugused kuupäevad on soodsad või ebasoodsad mitmesuguste tööde jaoks. Poeem ,,Tööd ja päevad" sai kreeka põlluharijate elutarkuse koguks, seda õpiti koolides, see kujunes