Erootika ja liikumise hendamiseks vis tuget anda ka Ludvig Kirchneri graafika.Tants on Starkopfil aastaid psiv lemmikmotiiv.Tants kui kogu kehaga tunde vljaelamise vimalus hendas rgset instinkti ja eneseunustust.Starkopfi joonistusel "Kolm bakhanti" lheb prane liikumishoog le ekstaasiks,mis vib suubuda enesehvitamisse ja transagressiivsusesse.Starkopf jljendas burdellilikku joone kurvlemist veidi lahtisemalt ja ebakindlamalt,tema tantsijate poosid on hoogsamad,ilmed sensuaalsemad.1919.aastal Berliinist kodumaale judnud Starkopf vljendas end kunstis philiselt joonistajana.Ta Saksamaal kujunenud kunstiideaalid olid vastandlikud-haiglaselt hell Lehmbruck ja jigalt monumentaalne Metzner.hendanud need oma loomingus,vtab ta Lehmbruckilt figuuritbiks saleda,pikkade kte ja jalgadega akti,kuid aktidel on liikumispoosis lihased pinges,turjad kumeras nagu Metzneri atleetidel.Nii joonistab ta tantsivaid ja embavaid paare.Joonistuste tundeskaala on sna kitsas ja korduv
Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi. Naised maalis kunstnik väga kenana ning veetlevatena. Inimesed maalidel olid täis rõõmu ning samas ka ilu. Tulvil tervist. Värvid aja jooksul muutuvad aina heledamaks, hiljem domineerivad roosa ja sinine. Kohati on maalid liiga magusad. 3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks
annaabi.ee 
