tsentaalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Sisekõrvas luuline kanal,millel on kaks ja pool keerdu-tigu.Basilaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks,mis sisaldavad perilümfi Vestibulaarmembraan eraldab esikuastrikust teojuha.Basilaarmembraani osal asub Corti elund,kus paiknevad sensorrakud. Basilaarmembraanil asuvad karvarakud,mille jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga.Tekib sensoripotensiaal,mis kutsub teonärvis esile erutuse (aktsioonipotensiaalide jada).Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad karvarakud. Trummikile võnkumised antakse edasi kuulmeluukeste(vasar,alus,jalus) kaudu ovaalaknale.Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele.Trummikile võnkumised antakse edasi kuulmeluukestele,ovaalakna membraani ja esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi endolümfile
suunduvad kuulmisnärvilt kuulmismeele tsentaalseid teid pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus. Sisekõrvas luuline kanal,millel on kaks ja pool keerdu- tigu.Basilaarmembraan jaotab selle kanali esikuastrikuks ja trummiastrikuks,mis sisaldavad perilümfi Vestibulaarmembraan eraldab esikuastrikust teojuha.Basilaarmembraani osal asub Corti elund,kus paiknevad sensorrakud. Basilaarmembraanil asuvad karvarakud,mille jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga.Tekib sensoripotensiaal,mis kutsub teonärvis esile erutuse (aktsioonipotensiaalide jada).Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad karvarakud. Trummikile võnkumised antakse edasi kuulmeluukeste(vasar,alus,jalus) kaudu ovaalaknale.Ovaalakna membraani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale vedelikule ja seal olevatele struktuuridele.Trummikile võnkumised antakse edasi kuulmeluukestele,ovaalakna membraani ja esikuastrikku täitva perilümfi kaudu edasi endolümfile.Basilaarmembraanil
Poolringkanalitel eristatakse ampullaar- ja lihtsäärt. Ampullis asuvad sensorrakkude kogumikud- ampulliharjad. Sensoriraku pealispinnal paiknevadpeened karvakesed- karvarakud. Nende seast eristatakse 60-80 astmeliselt pikenevat stereotsiiti ja üht, teistest pikemat kinotsiiti. Ampullihari ulatub kanali õõnde umbes kolmandiku ulatuses, tunderakkude karvakesed on pintslitaoliselt sisestatud sültjasse massa- moodustub kuppel, mis täidab kanali peaaegu kogu ulatuses. Sensoripotensiaal tekib ja aktiivsus aferentses närvis tekib siis, kui kuppel kooldub mõigu suunas, s.o utrikulopetaalselt. Poolringkanalite meelerakud reageerivad pöördliikumisel tekkivale endolümfi liikumisele. Ärritajaks on endolümfi liikumine: liikuma hakkamisel ja liikumiskiiruse järsul muutumisel jääa kanalikestes asuv endolümf maha luulise kanali liikumisest ja põhjustab sensorirakkude karvakeste kõrvalekaldumise, seejärel omandab sama liikumiskiiruse. Seismajäämisel liigub inertsist veel
annaabi.ee 
