sooritamist. 2.1 Motoorse funktsiooni parandamine Umbes 70% patsientidel esineb peale insulti erineva raskusastmega ülajäseme parees ning kuni 40% neist jääbki mittefunktsioneeriv käsi, mis paraku on sageli ka spastiline ning valulik. Käefunktsiooni häiretega patsientidele on näidustatud käetreening, mis sisaldab nii tegevusspetsiifilist (sh peenmotoorika) kui lihasjõu suurendamisele suunatud treeningut. Käe sensomotoorsele paranemisele aitab kaasa ka visuaalse kujutluspildi kasutamine. Liigutuste ja erinevate tegevuste harjutamine oma mõtetes. Peenmotoorika taastamiseks võivad aidata järgmisi tegevusi: väikse esemete nagu nupud, mündid võtmine ning panemine teisele kohale; kirjutamise harjutamine; puzzle kokku panemine; joonistamine; pliiatsi pööramine pöidla ja sõrmede vahel jne (Pürg et al., 2011). Seismine on üleraske ülesanne patsiendiks hemipareesega, kuna ainult üks keha pool töötab
sooritamist. 2.1 Motoorse funktsiooni parandamine Umbes 70% patsientidel esineb peale insulti erineva raskusastmega ülajäseme parees ning kuni 40% neist jääbki mittefunktsioneeriv käsi, mis paraku on sageli ka spastiline ning valulik. Käefunktsiooni häiretega patsientidele on näidustatud käetreening, mis sisaldab nii tegevusspetsiifilist (sh peenmotoorika) kui lihasjõu suurendamisele suunatud treeningut. Käe sensomotoorsele paranemisele aitab kaasa ka visuaalse kujutluspildi kasutamine. Liigutuste ja erinevate tegevuste harjutamine oma mõtetes. Peenmotoorika taastamiseks võivad aidata järgmisi tegevusi: väikse esemete nagu nupud, mündid võtmine ning panemine teisele kohale; kirjutamise harjutamine; puzzle kokku panemine; joonistamine; pliiatsi pööramine pöidla ja sõrmede vahel jne (Pürg et al., 2011). Seismine on üleraske ülesanne patsiendiks hemipareesega, kuna ainult üks keha pool töötab
perekonna iseseisvuse toetamine , niipalju kui see võimalik on, ühest kasvukeskkonnast teise ülemineku toetamine. Varajane alustamine erivajadustele vastava arendustegevusega annab võimaluse ärahoida kõrvaldada või leevendada teiseseid mahajäämuse nähte. 10.)Millal on vaja märgata lapse erivajadusi? Võimalikult varakult, kuna juhul kui lapse esimesed arenguetapid hilistuvad ( esmalt arenevad lapsel kiirelt motoorika ja tunnetustegevuse esimene aste tajud, sensomotoorsele arengule aga toetub kogu hilisem areng ) ning ilmnevad eale mitteomased arengudententsid, kaasnevad paratamatult ka teisesed mahajäämuse ilmingud. Varajase sekkumise eesmärgiks ongi ju teiseste kõrvalekallete ennetamine , kõrvaölekaldumine ning raskematel juhtude leevendamine. Olemasoleva arengupotensiaali maksimaalne ärakasutamine, toob endaga kaasa parema edasijõudmise edasises elus. 11.)Millised lülid peavad kindlasti olema varajase sekkumise koostöövõrgustikus?
annaabi.ee 
