Liitlased tellivad uue põhiseaduse: parlamentaarne vabariik. Artikkel 9 keelab Jaapanil omada sõjaväge ja kaitsekulutused võivad moodustada 1% SKPst. Jaapani kodanike reparatsioonid- üle 5 mil kodaniku naaseb Jaapanisse peale sõja lõppu: toidu ja kodude puudus. 1960-80 Imeline majanduskasv: maa reform, Korea sõda, tehaste buum. Kolm noolt: Fiskaal stiimul, rahanduse lihtsustamine, struktuursed reformid. Suhted Hiinaga; Ajaloolised rivaalid: 1895 Sino-Jaapani sõda (Jaapanile Senkaku saared). 1915 a. 21 nõudmist 1937 Teine Sino-Jaapani sõda (Jaapani sõja kuriteod hiinlaste vastu). Vaidlusküsimused: Senkaku saared, meerealused nafta varud, õhtutõrje tsoon Hiina poolt ja teised Hiina agressiivsed sõjalised torkimised. Yasukuni Shirine- kollektiivne mälu eelnenud sõndumustest, “shirinel” tähendus erineb rahvuseti. Anti-Jaapani mässulised Hiinas 2005 ja 2012 Suhted USAga: USA julgeoleku liitlane: Jaapanil pole lubatud omada sõjaväge, ainult enesekaitse väed
1956 võeti Jaapan vastu ÜRO liikmeks ning 1964 korraldati Tokios olümpiamängud, mis oli märgiks selle kohta, et riik on võetud tagasi rahvaste perre. 1992 anti Jaapani relvajõududele õigus osaleda ÜRO rahuvalveoperatsioonides (nt Kambodžas) ning 2004 saatis Jaapan oma sõdurid Iraaki (peamiselt inseneriväeosad, mis osalesid ülesehitustöödel). Jaapani tõsisemaks välispoliitiliseks probleemiks on viimastel aastatel olnud Senkaku saarte kuuluvuse küsimus ja Teise maailmasõja ajal toime pandud sõjakuritegude pärast vabandamine Hiina Rahvavabariigi ees. 4. Sisepoliitika Alates 1945 olid erakonnad ja massiorganisatsioonid Jaapanis taas lubatud. Kui esimestel sõjajärgsetel aastatel olid poliitilises elus tooniandvateks poliitilisteks jõududeks sotsiaaldemokraadid ning kommunistid, siis kümnendi lõpuks tõusid esiplaanile parempoolsed jõud
annaabi.ee 
