Aasta hiljem plaanitsesid sakslased-taanlased suuremat vasturetke, kuid loobusid sellest, sest Novgorodi saabus väike mongoli-tatari abisalk. Alles 1320-ndail aastail, mil Hordi haare juba lõdvenes, algas uus pikem sõdade periood Venemaaga. See-eest Leeduga sõditi sageli ja südamest. Läänemeremaad aastal 1300 7. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS EELLUGU. 14. sajandi teiseks veerandiks oli Taanikuningas peaaegu kaotanud senisegi kontrolli oma kaugete valduste üle Põhja-Eestis. Vasallid muutusid aina võimsamaks ja iseseisvamaks, naabrite - Liivimaa Ordu ja Taani vana vaenlase Rootsi - huvi Harju-Viru omandamiseks aina suuremaks. Taani ei saanud siit enam erilisi tulusid, idakaubanduse käsuni läks Hansale. Seepärast hakkas Taani kroon otsima soodsat võimalust Eestimaa hertsogkonna võõrandamiseks. Seda tehti salajas, sest Taani kuningakoda oli vasallidele tõotanud maad mitte müüa.
majanduslik tsentraliseerimine. Väikesed kolhoosid asusid enamasti suguvõsade põlistel aladel ning seal tegeldi lisaks põhjapõdrakasvatusele teatud määral ka piimakarjakasvatuse ja põlluharimisega ning kalapüügiga. Enamasti suudeti oma elanikke kohalike toiduainetega varustada, mitte lootma jäädes lõuna poolt sisseveetavatele toiduainetele. Enamasti oli külas ka väike kool, pood ja velskripunkt. Suurmajandite moodustamisega kaotasid koolasaamid senisegi vähese majandusliku iseseisvuse. Kolhooside tsentraliseerimine päädis monopolistliku hiigelsovhoosi ,,Tundra" moodustamisega, kuhu 1970.-1980. aastateks koondati enamjagu poolsaare põhjapõtradest ja karjamaadest. Teiseks tsentraliseerimise eesmärgiks oli tühjendada rannikualad seoses sõjaväebaaside rajamisega. Soome ja Norra piiri äärsed alad on tänaseni paljude kilomeetrite kaupa peaaegu inimtühjad, kui mitte arvestada sõjaväge ja piirivalveväeosi
annaabi.ee 
