saavutamisest. Sporti iseloomustas ausus ja aumehelik võistlus. Iga uus olümpia ületas eelmise. Pariis vaimustas pärast Antwerpenit, siis tuli imeilus Amsterdam Euroopa südames. Päikeseline California oma Los Angelesega jäi 1932. aastal küll Euroopa jaoks veidi kaugeks, kuid sportliku arengu seisukohalt olid need paljuski novaatorlikud mängud. Isegi ülemaailmne majanduskriis ei suutnud peatada spordi üldist arengut. Saabus aasta 1936 ja Berliin. Senipeetuist suurimad ja võimsamad mängud. Kuid täistribüünide ja skandeeriva rahva kõrval märgati järjest rohkem haakristi-lippe. Berliin oli kui kõue-eelne päikeseloojang, mis kuulutas edasisi sündmusi. Ja järgmist olümpiat ei tulnudki. Ei tulnud ka ülejärgmist. Kümned ja sajad spordikuulsused langesid kas lahinguväljal, hukati vangilaagrites või näljutati surnuks tööpataljonides. Oma medalid ja kuulsus jäi võitmata paljudel suurtel
paluma. Zeus aga polnud nõus. Jumalad Olümposel olid üksteise vastu. Zeusile meeldisid troojalased rohkem, kuid ta tahtis olla erapooletu, kuna Hera pahandas alati, kui Zeus tema vastu avalikult välja astus. Siiski ei suutnud Zeus Thetisele ära öelda. Zeus teadis, et ilma Achilleuseta jäävad kreeklased Troojale alla, ja sellepärast saatis ta Agamemnonile valeliku unenäo, mis lubas ülemjuhatajale rünnaku puhul võitu. Samal ajal, kui Achilleus jäi oma telki, puhkes võimsaim lahing senipeetuist. Priamos ja teised jälgisid võitlust Trooja müüridelt. Nende juurde ilmus Helena, keda ülikuid ometigi sõjas süüdistada ei saanud. Helena tutvustas neile Kreeka sõjamehi. Varsti kõigi üllatuseks lahing lakkas ning leeride vahele ilmusid Menelaos ja Paris, kes omavahel võitlesid. Menelaosel oleks peaaegu õnnestunud Paris tappa, kuid jumalanna Aphrodite segas siinkohal vahele ja päästis printsi. Nüüd pöördus
annaabi.ee 
