kuubesid. VARAJANE KAASAEGNE EUROOPA 16. sajandi esimesel poolel olid madalmaade, Saksamaa ja Skandinaavia mood arenenud teise suunda kui inglise, prantsuse ja itaalia oma, kuigi mingisugust mõjutust olid nad saanud 1520-ndate aastate itaalia kleitidest. Paljudel naiste kleitidel olid sügavad sisse lõiked. Ning musta kanti suuremal osal ajast vaid matustel, leina perioodi või tõeliselt ametlike ürituste ajal. Niplispits tekkis senillist 16-nda sajandi keskel Flandrias. Sel ajal tulid ka moodi krooked, mis kiirelt arenes lihtsatest kroogetest kaelusel, suurteks rataskroogeteks. Kõige ekstravagantsemad krooked vajasid traadist tugesid 17-nda sajandi algul võis ka märgata vahet kaine moe poolt soositud protestantlikul Inglismaal ja Hollandis millel oli veel tunda Hispaania tugevat mõju, paljastades nõnda väheke oma sarnasusi Prantsusmaa ja Itaalia õukonna liikmete riietele. Taaskord hakati üha
Karustussidusega saadakse kanga karustatud pind, mis koosneb tihedalt väljaulatuvatest niidiotsakestest. Karustatud pinna saab moodustada kas koelõngadest või lõimelõngadest. SENILL Karvane (pms. puuvillane) riie, mille koelõng on saadud selleks kootud eelkangast. Eelkangas lõigatakse 4-5 kaupa rühmitatud lõimelõngade vahekohalt ribadeks; saadud materjali nimetatakse senill-lõngaks ja see võetakse senilli kudumisel koelõngaks. Senillist õmmeldakse nt. hommikumantleid ja kasutatakse ka mööblikatete valmistamisel; kootakse ka senillvaipu. Need on enamasti villased või puuvillased. Anne Hein 2009 TLÜ Tööõpetuse osakond BUKLEERIIE(pr.boucle) Bukleeriie on villane või puuvillane riie, mis on kootud riidele relfeefsust andvast sõlmelist ja aasalisest lõngast bukleelõngast. Bukleelõngast valmistatud kudum jääb nupulise ja
annaabi.ee 
