Kaugusmõõtja ja prismade kõrgusest tingitud parandus: K = S t2 + 2 S t cos( z ) + 2 - St (16) kus St - vahemaa tahhümeetri ja prisma vahel, - tahhümeetri kõrgus - prisma kõrgus. 3.3.2 Kaldkauguste redutseerimine projektsiooni tasapinnale Kaldkauguste redutseerimine horisontaalkaugusteks: Shz = SS sin ( z ) (17) kus z - seniitkaugus, Ss - mõõdetud kaugus (kaldkaugus). 22 Horisontaalkauguse redutseerimine ellipsoidi kõõluks: d Kprojplane= -d (18) h 1+ R kus d - horisontaalkaugus,
Pseudokaugused (t – määratakse koodi Signaali mitmeteelisus- lähedastest ehitistest Laplacei asimuudi?B,L,φ,λ,α-astronoomiline vastavate elementide järgi) ja koodi-, ning veekogude pinnalt peegeldunud asimuut,z-vaadeldava suuna seniitkaugus. faasipseudokaugused (täpsem, selle puhul määratakse signaalid põhjustavad vastuvõetud signaali 14. Selgita sfaarilise kolmnurga ja sfaarilise liia signaali kulgemisaeg kandevsageduseabil). faasinihke, mis võrdub signaalide moistet
Arvestades, et Maa raadius R = 6,4·106m ja et Phytagorase teoreemist saame silmapiiri kauguseks l = 4660m = 5km 5.1. TAEVAKOORDINAADID Kasutusel on mitmeid taevakoordinaatide süsteeme. Enamlevinud on horisondiline- ja ekvatoriaalne koordinaatsüsteem. Horisondilise koordinaatsüsteemi korral määratakse taevakeha asukoht kolme koordinaadiga: A – asimuut (nurk mõõdetuna lõunakaarest), h – kõrgus(nurk, mõõdetuna horisondist) ning z – seniitkaugus (nurk mõõdetuna seniidist). Horisondiline koordinaatsüsteem on iga vaatleja jaoks erinev ning see takistab selle laialdasemat ning samaaegset kasutamist. Seepärast kasutatakse peamisel ekvatoriaalset taustsüsteemi, mis võimaldab suhteliselt lihtsate teisen- duste teel kirjeldada objekti asukohta taevas mistahes Maailma punktis. Taevakeha asukoht määratakse ekvatoriaalses taustsüsteemis kolme koordinaadiga: δ
annaabi.ee 
