Tema jaoks keskseks probleemiks kannatuste ja surma probleem. Oli oma vaadetelt stoiku. Stoitsism oma juurtelt kreeka küünikutest (Sophoklese aegsed nö nagu hipid) pärit. Nad õpetasid käitumisega, manifest puudus. Nende käitumismeer oli väga väljakutsuv. Nad eirasid norme ja reegleid. Küünikud rääkisid väga palju vaesusest. Stoikud olid rahulikumad. Nad eitasid samuti kehtivaid väärtusid. Stoikude jaoks oli ülimalt tähtis väärikalt surra et ta oskaks seda teha kaunilt. Senecal endal selline juhus, kui Caligula oleks ta peaaegu lasnud tappa. Hiljem tuli tal palju istuda pagenduses ja taluda tagakiusamist. Lõpuks talle õnn naeratas, tema teeneid vajati noore keiser Nero kasvatamisel. Õpetas stoitismi põhipostulaati kaastunne on nõrkade pärisuseks, halastus kasulik nii praktilises kui ka filosoofilises mõttes. Seneca ise ei trüginud esile, hoidis tagaplaanile, manipuleeris võimuhoovadega
sõdurit valvamas - palees viibib järelikult keiser Nero isiklikult. Peagi ilmub uksele Nero, kes vaevu suudab ihaldusväärsest Poppeast lahkuda. - Poppea palee. Amm Arnalta jagab Poppeale õpetussõnu: usalda Õnne ja Armastust. 2. p. Keisripalee. Octavia kurdab hüljatud naise saatuse ja Nero liiderlikkuse üle. Octavia amm soovitab oma hoolealusel endale ka üks kena noor armuke otsida, ent keisrinna jääb vooruslikuks. Octavia palub filosoof Senecal Nerot ja senatit mõjutada, et lahutust ei tuleks. Senecale ilmub õhus hõljuv jumalanna Pallas Athena ja ennustab talle peatset surma. - Seneca noomib Nerot, Nero raevutseb. - Otho satub pealt kuulma, kuidas Nero tõotab teha Poppea keisrinnaks. Poppea kardab Seneca mõju ning ässitab niigi vihast Nerot veelgi Seneca vastu. Nero otsustab: Seneca peab surema. Otho on õnnetu (Poppea, mitte Seneca pärast). Tema kunagine armsam Drusilla tuleb teda lohutama. Teine vaatus 1.p
annaabi.ee 
