seaduste kogum ehk Rooma õigused. Seadusi kogusid ja panid kirja õigusteadlased ehk juristid. Rooma õigused aga olid mitmetele järeltulevatele põlvedele veel eeskujuks. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Rooma õigus kaitses nende elu ja omandit. Mitte kedagi ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada, ning kui kodanik polnud kohtuotsusega rahul võidi seda edasi kaevata kõrgemale riigiametnikule. Tähtsamaid kaebusi arutas keiser koos senatitega. Rooma kool ja kasvatus Roomlased õppisid kirja tundma etruskidelt ja kreeklastelt. Nende kirjade eeskujul kujunes roomlastel ladina tähestik, mida kasutab enamik Euroopa ja Ameerika rahvaid praegugi. Laste kasvatamine ja nendele kirjaoskuse õpetamine oli Roomas pikka aega oga ühe oma asi. Lapsi kasvatas ema, ning tüdrukud jäid ema hoole alla kuni mehele minekuni. Poiste eest hoolitses hiljem isa. Rikkamates peredes õpetas lastele kirjaoskust sageli mõni õpetatud ori,
U 33 a sai sinna ehk selles mõistes noorte ülesanne. Kasutasid oma raha. · Quaestor oli suht noortele, vähemtähtis, nad hoidsid riigikassat. Juba 28a sai sinna. · Censor, valisid endiste konsulite hulgast. Iga 5 a tagant 1,5aastaks. Nad pidi korraldama kodanike leondusi, vaatama üle senaatorite nimekirja, arvama välja need, kes ei olnud väärikad. See andis neile volitused ja kohustuse valvata roomlaste moraali üle, sh manipuleerida senatitega. · Erakorraline oli dictator, selle valisid kaks konsulit ja see määrati 6ks kuuks.. Sel ajal oli tal kogu võim ja riigi piiramatu valitseja. Aga peale valitsust võis teda kohtu alla anda, ehk vastutas oma tegude eest. · Tribuni plebis, algselt 2, hiljem 10, valitud plebeide koosoleku poolt. Ametlikult nad ei olnud riigiametnikud, nad esindasid vaid plebeisid. Nad pidid vaatama, et mitte keegi ei kahjusta lihtrahva huve
annaabi.ee 
